Wiki Eesti 2024
EestiDeutschEnglish

Euroopa rändekriis

Euroopa rändekriis (ka Euroopa pagulaskriis) on 2015.–2016. aastal Euroopa Liidu maadesse sisse ning neist läbi rändavate pagulaste ja migrantide arvu järsust tõusust tingitud kriisiolukordade koondnimetus. See on osa suurenenud rändest Euroopa maadesse, mis algas 20. sajandi keskpaigas ning mis on paljudes riikides tekitanud tugevat vastuseisu.[1]

Asüülitaotlejaid 2015. aasta I poolaastal

Väljastpoolt Euroopat saabuvate migrantide hulka kuuluvad nii varjupaigataotlejad kui ka majandusmigrandid.[2] Suure rände põhjuseks peetakse kliimamuutusi, muude tegurite hulka kuuluvad ka Euroopa koloniaalajastu järelmõjud, sealhulgas laialdane vaesus ja korruptsioon.[3][4]

Euroopa Komisjoni käsitluses tähistab termin "immigrant" väljastpoolt Euroopa Liitu pärit inimest, kes asub alaliselt elama Euroopa Liidu liikmesriiki vähemalt 12 kuuks. Enamik migrantidest on pärit islamiusulistest maadest Euroopast lõunas ja idas, sealhulgas Lähis-Idast ja Aafrikast.[5] ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel oli enamus 2015. jaanuarist 2016. märtsini Vahemere ületanud põgenikest pärit Süüriast (46,7%), Afganistanist (20,9%) ja Iraagist (9,4%).[6][7] Kõige enam taotletakse varjupaika suurtes Euroopa riikides nagu Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi ja Saksamaa ning tugevama surve all olid Vahemere-äärsed piiririigid, eriti Itaalia ja Kreeka, kuhu jõudis arvukalt paadipõgenikke.

Üle Vahemere Euroopasse saabunud migrantidest 2015. aastal olid 58% üle 18-aastased meessoost isikud (77% kõigist täiskasvanutest), 17% olid üle 18-aastased naised (22% täiskasvanutest) ja ülejäänud 25% moodustasid alla 18-aastased põgenikud.[8]

Süüria ja Iraagi põgenikud Kreeka rannikul

Kuigi rändekriisist räägitakse peamiselt Euroopas, on enim põgenikke vastu võtnud Lähis-Ida ja Aafrika riigid. Kõige rohkem põgenikke on Jordaanias, Türgis ja Pakistanis, vastuvõetud põgenike arvult riikide esikümnes on lisaks Liibanon, Iraan, Etioopia, Keenia, Uganda, Kongo Demokraatlik Vabariik ja Tšaad. Põgenike arvult esimesest kümnest riigist kuus on islamiusulise enamusega.[9]

Eestit rändekriis otseselt ei puudutanud, küll aga leidis see oluliselt kajastamist Eesti meedias. Euroopa rändekava alusel on Eesti ümberasustamise ja -paigutamise raames vastu võtnud 206 rahvusvahelise kaitse saajat[6], aga neist paljud on Eestist lahkunud[10]. Ühtlasi on Eesti panustanud Aafrika toetusfondi ning saatnud teistele riikidele appi piirivalvureid.[11] Eestit on enam mõjutanud Ida-Ukrainas aset leidnud konflikt, millega seoses suurenes rahvusvahelise kaitse taotlejate arv mitmesaja inimeseni[6].

Taust muuda

Aastatel 2010–2013 saabus Euroopa Liitu igal aastal ligikaudu 1,4 miljonit inimest, kusjuures sisserändajate arv oli languses. 2014. aastal hakkas Itaaliasse üle Vahemere saabuma arvukalt immigrante Liibüast, kuid mitmete Euroopa Liidu riikide valitsused keeldusid rahastamast Itaalia merepäästeprogrammi Operation Mare Nostrum, mis asendati 2014. novembris Frontexi Operation Tritoniga. 2015. aasta esimestel kuudel edestas Kreeka saabuvate migrantide arvult Itaaliat ning sama aasta jooksul sai Kreekast põhiline maabumispunkt pagulastele, kes liikusid sealt läbi Balkani riikide edasi mujale Euroopasse, peamiselt Saksamaale ja Rootsi.

Euroopa Liit on rändekriisi püüdnud lahendada, suurendades Vahemere piirivalveoperatsioonide rahastust, luues tegevuskavu inimeste smugeldamisega võitlemiseks läbi selliste programmide nagu sõjaväeline operatsioon Sophia ja pakkudes välja uue kvoodisüsteemi pagulaste ümberasustamiseks teistesse Euroopa riikidesse, et vähendada survet piiririikidele ja migrantide peamistele sihtriikidele. Mõned liikmesriigid on taastanud piirikontrolli ka Schengeni alas ning rändekriis on põhjustanud palju pingeid riikide vahel, kes on valmis põgenikke vastu võtma, ning riikide vahel, kes on sellele vastu.

Vahemere ränne sisendriikide kaupa, 2015-2016Allikas: UNHCR

2015. aastal saabus üle Vahemere Euroopasse üle miljoni pagulase ning migrandi. Neist 848 000 tuli Kreeka kaudu ning 153 000 maabusid Itaalias.[12] Mere ületamisel hukkus umbes 3735 inimest.[13][14] Eurostati andmetel esitati Euroopa Liidu liikmesriikidele aastal 2015. kokku 1,2 miljonit esmakordset varjupaigataotlust. Suurim hulk asüülitaotlusi riigi elanike arvu kohta esitati 2015. aastal Ungaris, Rootsis ja Austrias. Absoluutarvult esitati enim asüülitaotlusi Saksamaal. 2015. aastal taotlesid Euroopas asüüli 1 294 000 pagulast ning migranti, neist 476 000 Saksamaal.[15] 2016. aasta esimese 20 päevaga maabus Kreekas 35 455 pagulast ning migranti. Ning mere ületusel hukkus 94 inimest.[16] 2016. aastal langes põgenike arv 1,2 miljonilt 364 000-le.[17] Langus jätkus ka 2017. aastal.[18]

Ajalugu muuda

Schengeni viisaruum ja Dublini määrus muuda

██ Tulevikus Schengeni alaga ühinevad ELi liikmesriigid
██ Avatud piiridega riigid

14. juunil 1985 allkirjastasid 26 Euroopa riiki (22 ELi liikmesriiki 28st ning neli riiki Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonist) Schengeni lepingu, millega kaotati piirikontroll määratletud Schengeni ala riikide vahel, kusjuures ala välispiiriga riigid kohustuvad tagama piirikontrolli. Alas sees paiknevad riigid võivad piirikontrollid taastada ajutiselt kuni kaheks kuuks "avaliku poliitika põhjustel või riikliku julgeoleku tagamiseks".[19]

Dublini määrusega kehtestati Euroopa Liidu liikmesriikide kohustus menetleda rahvusvahelise kaitse taotlusi, et takistada nn "asüüliostlemist", misjuhul esitab isik rahvusvahelise kaitse taotluse korraga mitmele liikmesriigile, et vastu võtta parim pakkumine, ja "asüüliringlust", misjuhul ei võta kaitse taotleja eest vastutust ükski liikmesriik.[20] Kui asjaolud ei määra teisiti (näiteks perekonna taasühinemise puhul), vastutab varjupaigataotleja eest liikmesriik, kuhu isik esimesena sisenes ning kus talt võeti sõrmejäljed. Kui varjupaigataotleja liigub seejärel edasi teise liikmesriiki, võib ta tagasi saata riiki, millesse ta esimesena sisenes. See on Dublini määruse suhtes põhjustanud palju kriitikat alusel, et liiga suur osa vastutusest varjupaigataotlejate eest on Euroopa Liidu välispiiridel paiknevatel riikidel nagu Itaalia, Kreeka või Ungari.[21][22]Aastal 2016 tegi Euroopa Komisjon Dublini määruse muudatusettepaneku.[23] Dublini määruse algse teksti kohaselt pidid vastutuse võtma piiririigid, kuhu saabus suurel hulgal põgenikke. Euroopa Parlamendi seisukoht oli, et Dublini määrus ei ole efektiivne vastutuse ja kohustuste jaotamisel liikmesriikide vahel.[24] Reformi eesmärk oli luua süsteem vastutuskoorma jagamiseks. Muudatusettepanek nägi ette "automatiseeritud keskse süsteemi", mis peaks arvet ELi liikmesriikidele esitatud varjupaigataotluste üle.[25] Lisaks pidi see liikmesriikide SKP alusel tegema kindlaks varjupaigataotlejate arvu, mille riik oleks võimeline vastu võtma. Kui liikmesriigile esitatud taotluste arv ületab 150% selle vastuvõtuvõime määrast, jagataks ülejäänud varjupaigataotlejad liikmesriikide vahel, kus taotlusi on vähem. Kui liikmesriik keeldub varjupaigataotlejaid vastu võtmast, kohustub ta selle asemel panustama 250 000 eurot solidaarsusfondi.[25] Reformi on Euroopa Parlamendis arutatud alates muudatusettepaneku tegemisest 2016. aastal.

Vedaja vastutus muuda

Schengeni leppe artikkel 26 sätestab, et Schengeni viisaruumi reisijaid transportivad isikud/ettevõtted kohustuvad katma isiku tagasisaatmiskulud, kui tema varjupaigataotlus tagasi lükatakse.[26] See on kaasa toonud olukorra, kus ilma viisata migrante ei lubata Schengeni viisaruumi siseneva lennuki või laeva pardale, ning viisata põgenikud langevad inimkaubanduse ohvriks.[27] Euroopa Parlamendi läbi viidud uuringu kohaselt "viib vedajatele Euroopa korravalveteenistuste ülesannete asetamine ning neile trahvide kohaldamine kas kaitse taotlejate täieliku tõkestamiseni või sunnib neid võtma suuremaid riske, reisides illegaalselt".[28]

Kolmandatest riikidest pärit elanikud Euroopa Liidus enne 2015. aastat muuda

Kolmandate riikide kodanike sisseränne (roheline)[29],rahvusvahelise kaitse taotlejad (oranž)[30] ja ebaseaduslikult piiri ületanud (sinine)[31] Euroopa Liidus, 2010–2014

Aastal 2014 elas Euroopa Liidu riikides ligikaudu 33 miljonit väljaspool ELi sündinud inimest, kes moodustasid kokku 7% liiduala rahvastikust. Aastatel 2010–2013 sisenes liidumaadesse ligikaudu 1,4 immigranti aastas (varjupaigataotlejaid ja pagulasi arvestamata), kusjuures sisenejate arv oli languses.[32] Enne 2014. aastat said liiduriigid enim varjupaigataotlusi 1992. aastal (672 000), 2001. (424 000) ja 2013. aastal (431 000). Aastal 2014 oli varjupaigataotlejaid 626 000.[33] UNHCRi andmetel oli 2014. aasta lõpuks Euroopa riikidest kõige rohkem pagulasstaatuse saanud inimesi Prantsusmaal (252 264), Saksamaal (216 973), Rootsis (142 207) ja Suurbritannias (117 161). Mitte ükski Euroopa riik ei olnud pagulaste arvu poolest maailma riikide esikümne hulgas.[34]

Globaalne rändekriis muuda

UNHCRi andmetel ulatus põgenike arv maailmas 2014. aasta lõpus 59,5 miljonini, saavutades kõrgeima taseme pärast Teist maailmasõda.[35] Nendest 19,5 miljonit olid pagulasstaatuse saanud isikud (14,4 miljonit UNHCRi mandaadiga, lisaks 5,1 miljonit Palestiina põgenikku UNRWA mandaadiga) ja 1,8 miljonit olid varjupaigataotlejad. Ülejäänud inimesed olid riigisiseselt ümberasustatud isikud (isikud, kes on põgenenud aktiivse sõjategevuse piirkonnast, ent kes on jäänud oma koduriigi piiresse). Rahvuselt oli põgenike hulgas kõige rohkem süürlasi (3,9 miljonit), seljatades afgaanid (2,6 miljonit), kes olid olnud osakaalult põgenike hulgas esikohal viimased 30 aastat. Kuus kümnest peamistest põgenike päritoluriikidest olid Aafrika riigid: Somaalia, Sudaan, Lõuna-Sudaan, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik ja Eritrea.[34]

Kõige enam põgenikke võtsid vastu arengumaad (2014. aasta lõpuks 86% kõigist põgenikest); mõned maailma vähim arenenud riigid pakkusid varjupaika neljandikule kõigist põgenikest üle maailma.[34] Kuigi suurema osa Süüria põgenikest võtsid vastu naaberriigid nagu Türgi, Liibanon ja Jordaania, kasvas aastatel 2011–2015 Süüria päritolu varjupaigataotlejate arv ka Euroopas. 2015. aasta novembri seisuga elas Euroopa riikides (nii ELi liikmesriikides kui ka liitu mitte kuuluvates riikides) kokku 813 599 Süüria pagulast. 57% neist taotlesid kaitset Saksamaalt või Serbialt.[36] Arvuliselt sai 2014. aastal kõige enam varjupaigataotlusi Vene Föderatsioon (274 700).[34]

Põhjused muuda

Relvastatud konfliktid ja sõjategevus muuda

Süüria mässulised pealinnas Damaskuses pärast pommitamist, 2017

Suurem osa Euroopasse saabuvatest pagulastest on Süüria päritolu. Nende sundränne on tingitud kodusõjast Süürias, kus president Bashar al-Asadi sotsiaal-poliitiliselt rõhuv režiim viis valitsusvägede ja valitsusvastaste relvastatud kokkupõrgeteni. Valitsusvastaseid asusid toetama ka välisriikide valitsused (sh USA ja Suurbritannia), eesmärgiga kukutada Süüria valitsus.[37] 2011. aastal avaldasid süürlased Daraa linnas meelt demokraatlike muudatuste toetuseks. President Assad vastas sellele jõuga, mis põhjustas Assadi režiimi vastased meeleavaldused kogu riigis. Ülestõusu püüti maha suruda, ent vastumeetmed põhjustasid veel enam rahutusi. 2011. aasta maikuuks olid tuhanded süürlased kodumaalt põgenenud ning Türgis avati esimesed põgenikelaagrid. 2012. märtsis otsustas UNHCR ametisse nimetada regionaalkoordinaatori Süüria pagulaste abistamiseks, tunnustades ametlikult üha süvenevat kriisi. 2017. aasta detsembriks oli Euroopa Liidu riikidele esitatud kokku miljon varjupaigataotlust, kus taotlejaks oli Süüria päritolu põgenik. 2018. aasta märtsi seisuga oli UNHCRi andmetel maailmas kokku ligikaudu 5,6 miljonit Süüria pagulast.[38]

 Pikemalt artiklis Süüria kodusõda

Maailmas suuruselt teise suurima pagulasrühma moodustavad Afganistani päritolu põgenikud.[39] Enamik neist pagulastest on piirkonnast põgenenud sõja ning tagakiusamise tõttu. Afganistanis on relvastatud konfliktid kestnud peaaegu 40 aastat, alates Nõukogude vägede sissetungist 1979. aastal. Sellest ajast peale on riigis olnud vahelduvad sõjalised konfliktid. Pagulaste arvu tõusu peamiseks põhjuseks peetakse Talibani tegevust Afganistanis. Nende tagasi tõmbumise järel 2001. aastal naasid peaaegu 6 miljonit afgaani pagulast oma kodumaale. Talibani tegevuse taashoogustumise järel 2006. aastal on Afganistanist põgenenud peaaegu 2,5 miljonit inimest. Suurem osa pagulasi asub ümber asunud Pakistani ja Iraani, kuid üha rohkem afgaane taotlevad varjupaika ka Euroopa Liidu maades.[40]

Majanduspagulus muuda

Majanduspagulus on olnud pikka aega globaalne probleem. Majanduspagulane on inimene, kes lahkub oma päritoluriigist paremate elamis- ja töötingimuste otsingul. ÜRO määratluse järgi nimetatakse selliseid isikuid võõrtööjõuks. OECD andmetel on viimase kümne aasta jooksul 70% Euroopa tööjõu arvu kasvust olnud tänu võõrtöölistele. OECD hinnangul on võõrtööjõud kasvava tööturu jaoks ülimalt vajalik, täites 15% uutest töökohtadest kõige kiiremini arenevates sektorites, ning leidnud, et migrantidel pole olnud ühegi riigi SKTle negatiivset mõju.[41]

Rändestatistika muuda

Üle Vahemere Euroopasse saabunuid 2014–2016, UNHCRi andmetel[42]

2014 muuda

2014. aastal sisenes Euroopa Liitu erakorraliselt kokku 283 532 migranti, kes saabusid peamiselt üle Vahemere või Balkani poolsaare lääneosa kaudu.[43] Euroopasse rännanuist valdav osa saabus esmalt Liibüa kaudu Itaaliasse. 62 000 põgenikku esitasid Itaaliale ka rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid enamik süürlasi ning eritrealasi (kes kokku moodustasid saabunud põgenikest peaaegu poole) jätkasid Itaaliast teekonda teistesse Euroopa riikidesse.[44]

2015 muuda

2015. aastal ületas Kreeka saabunud pagulaste arvult Itaalia. Aasta esimese kuue kuu jooksul saabus Euroopasse kokku 137 000 migranti.[45] Frontexi andmetel saabus sama aasta teises pooles ELi rekordarv põgenikke, kokku registreeriti kolmandas kvartalis 615 492 erakorralist piiriületust ning neljandas kvartalis 978 338.[46] IOMi ja UNHCRi hinnangul saabus 2015. aasta jooksul Euroopa Liidu riikidesse kokku üle miljoni põgeniku, ehk neli korda rohkem kui 2014. aastal.[47] Enamus neist (816 752) jõudis Euroopasse Kreeka kaudu.[48]

2016 muuda

2016. aasta jaanuaris ja veebruaris sisenes Kreekasse 123 000 migranti. Paranenud ilmaolude tõttu kasvas ka üle Vahemere Itaaliasse saabuvate põgenike arv. Märtsikuus suleti Lääne-Balkani migratsioonitee ja allkirjastati EL-Türgi pagulaslepe ning Kreekasse jõudvate põgenike arv langes 26 460ni.[49] Märtsist oktoobrini saabus Itaaliasse kokku 140 358 põgenikku.[50] Kuigi võrreldes 2015. aastaga langes Euroopasse saabuvate põgenike arv mitu korda, loodi 6. oktoobril 2016 Euroopa Piirivalveagentuur, et aidata pagulaskriisi leevendada.[51]

2017 muuda

2017. aastal jätkus saabuvate põgenike arvu langus. IOMi andmetel sisenes Euroopasse 2017. aasta kolmandas kvartalis 146 287 põgenikku, mis oli vähem kui pool samal ajal eelmisel aastal saabunute arvust. Eriti märgatav oli langus üle Vahemere saabuvate põgenike arvus, ent Kreeka kaudu sisenevate isikute arv kasvas. Põgenikke saabus Itaalia asemel ka teistesse lõunapiiririikidesse, näiteks Küprosele ja Hispaaniasse.[52] 2017. veebruaris nõustus Itaalia valitsus andma rahalist abi Liibüa piirivalvele merel. Selle tagajärjel on paljud sealtkaudu Euroopasse tulnud migrandid Liibüasse tagasi saadetud.[53]

Varjupaigataotlused muuda

Esmakordsete rahvusvahelise kaitse taotluste arv riigiti[54]
Aasta2008200920102011201220132014201520162017Kokku
EU28225 150263 835259 400309 040335 290431 090626 9601 322 8251 259 955705 7055 033 545
Saksamaa26 84532 91048 47553 23577 485126 705202 645476 510745 155222 5601 789 965
Ungari3175466520951690215518 89542 775177 13529 4303390282 015
Rootsi24 78524 17531 85029 65043 85554 27081 180162 45028 79026 325481 005
Austria12 71515 78011 04514 42017 41517 50028 03588 16042 25524 715247 325
Itaalia30 14017 64010 00040 31517 33526 62064 62583 540122 960128 850542 025
Prantsusmaa41 84047 62052 72557 33061 44066 26564 31076 16584 27099 330551 965
Holland15 25016 13515 10014 59013 09513 06024 49544,97020 94518 210177 640
Belgia15 16521 61526 08031 91028 07521 03022 71044 66018 28018 340229 525
Suurbritannia-31 66524 33526 91528 80030 58532 78540 16038 78533 780254 030
Šveits16 52015 90015 42523 61528 40021 30523 55539 44527,14018 015211 305
Soome367049103085291530953210362032 3455605499062 455
Norra14 39517 12510 0158990967511 93011 41531 11034853520118 140
Taani23503720506539456045717014 68020 9356180322070 090
Bulgaaria74585510258901385714511,08020 36519 420369562 910
Hispaania451530052740342025654485561514 78015 75531 12056 880
Kreeka19 88515 92510 275931095758225943013 20551 11058 650146 940
Poola851510 5906540688510 75015 240802012 19012 305504591 035
Iirimaa3855268019351290955945145032752245293018 630
Luksemburg455480780215020501070115025052160243012 800
Küpros392032002875177016351255174522652940460021 605
Malta26052385175189020802245135018451930184016 505
Tšehhi1645123577575074069511451515147514459975
Rumeenia1175960885172025101495154512601880481513 430
Portugal160140155275295500440895146017504320
Island70354075115125170345112510852100
Läti5560653402051953753303503551975
Slovakkia8958055404907304403303301451604705
Leedu5204504955256454004403154304954220
Sloveenia255190240355295270385275131014753575
Eesti154035657595155230175190885
Horvaatia-----1,07545021022259753960
Liechtenstein202801057570556515080150900
Kokku256 155297 175284 985341 795373 550464 505662 1651 393 8751 291 785728 4705 365 990

Poliitiline reaktsioon ja seisukohad muuda

Angela Merkelit on põgenikele Saksamaa piiride avamise eest palju kritiseeritud

Rändekriis on Euroopa riikide meedias leidnud laialdast kajastust ning põhjustanud nii poliitilisel tasandil kui ka ühiskonnas palju vastasseise. Sloveenia sotsioloog ja filosoof Slavoj Žižek on rändekriisi ümbritsevat debatti nimetanud "topeltultimaatumiks": ühel pool on need, kes pooldavad Euroopa piiride avamist põgenikele, teisel need, kes arvavad, et piirid tuleks täielikult sulgeda.[55]

Euroopa Rahvapartei muuda

Euroopa migratsiooni, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos avaldas seisukohta, et "Euroopa Komisjoni liikmed ei hooli rändekriisiga tegelemisel oma poliitilisest imagost, kuna nad on valitud viieks aastaks, et teha oma tööd visiooni, vastutustunde ja pühendumusega, ning nende tegutsemise eesmärk ei ole lihtsalt saada uuesti valituks", ning kutsus Euroopa Liidu liikmesriikide juhte üles samuti keskenduma kriisile ning mitte muretsema valimiste pärast.[56]

31. augustil 2015 hoiatas Saksamaa kantsler Angela Merkel, et Euroopa Liidu liikmesriikide vaheline reisimisvabadus satub ohtu, kui riigid ei suuda kriisiga tegelemise osas kokkuleppele jõuda.[57]

Endine Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy võrdles ELi pagulaskriisi tegevuskava "katkise toru parandamisega, kandes vett mööda maja laiali ja jättes lekke puutumata".[58] Sarkozy kritiseeris teravalt ka Merkeli otsust lubada kümneid tuhandeid pagulasi Saksamaale siseneda, öeldes, et see tõmbab Euroopasse veelgi migrante, kellest suur osa satuks "vältimatult" Prantsusmaale ELi-sisese vaba liikumise ning Prantsusmaa sotsiaalkindlustussüsteemi tõttu. Sarkozy on ka nõudnud Schengeni ala viisavabadusleppe muutmist selliselt, et ka Schengeni ala sees oleksid riiklikud piirikontrollid.[59]

Euroopa Sotsiaaldemokraadid muuda

Endine Itaalia peaminister ja Itaalia Demokraatide peasekretär Matteo Renzi on öelnud, et Euroopa Liidul peaks olema ühtne poliitika rahvusvahelise kaitse andmiseks.[60] Prantsusmaa peaminister aastatel 2014–2016, Manuel Valls Prantsusmaa Sotsialistlikust Parteist toetas seda seisukohta, öeldes, et Euroopa Komisjon, liikmesriigid ning ka kandidaatriigid peavad tegema tihedat koostööd.[61] Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei esimees Sergei Stanišev sõnas:

„Praegu on maailmas rohkem inimesi, kes on olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma, kui neid oli Teise maailmasõja ajal. Paljud hukkuvad teel Euroopasse, mõned ka Euroopa pinnal. Sotsiaaldemokraatidena on solidaarsus see, mis meie perekonda siin koos hoiab. Meil on vaja püsivat üleeuroopalist süsteemi, et jagada varjupaigataotlejad õiglaselt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ära. Sõda, vaesus ja sotsiaalne ebavõrdsus on globaalsed probleemid, mitte kohalikud pisiasjad. Kui me nende probleemidega vastavalt ei tegele, ei saa me inimestele keelata soovi leida parem tulevik ohutumas keskkonnas.“

– [62]

Euroskeptikud muuda

Rändekriisi tagajärjel on tõusnud euroskeptiliste poliitikute ja erakondade toetus üldiselt. Nigel Farage, EL-i vastase Suurbritannia Iseseisvuspartei endine esimees, oli Euroopa Liidu ja eriti Saksamaa tegevuse suhtes ülikriitiline, kuna need olevat "andnud põgenikele põhjust mis tahes teid pidi Euroopasse tulemiseks", mis tähendab suuremat teel hukkunute arvu. Ta hoiatas ka, et islamistid võivad olukorda ära kasutada ning põgenike seas varjatult Euroopasse tungida.[63]

Prantsuse partei Rahvusrinne esimees Marine Le Pen kritiseeris samuti Saksamaa tegutsemist kriisis, öeldes, et Saksamaa püüdvat ka ülejäänud Euroopa Liidule oma immigratsioonipoliitikat peale suruda ning et Saksamaa võtvat tohutul hulgal pagulasi vastu ainult soovist tuua riiki odavat tööjõudu. Viimane etteheide oli tingitud sellest, kui Saksamaal puhkes debatt selle üle, kas pagulastele peaks kehtima miinimumpalga erandi, mis tähendaks seda, et varjupaigataotlejatele ja pagulastele võidaks maksta mis tahes töö eest alla riikliku miinimumpalga.[64]

Hollandi Vabadusepartei juht Geert Wilders nimetas põgenike voolu Euroopasse "islamiinvasiooniks", rääkides Hollandi parlamendis toimunud küsitluse ajal "noorte kahekümnendates aastates meeste massidest, kes üle Euroopa laulavad "Allahu Akbar". Ka ei pidanud ta Balkani kaudu Euroopa Liitu saabunud põgenikke "tõelisteks pagulasteks", öeldes: "Türgi, Kreeka, Makedoonia ja Serbia on täiesti ohutud riigid. Sealt veel edasi liikuvad inimesed otsivad ainult toetusraha ja maja."[65]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ "Construction, Robustness Assessment and Application of an Index of Perceived Level of Socio-economic Threat from Immigrants: A Study of 47 European Countries and Regions", Social Indicators Research.
  2. ↑ UNHCR viewpoint: ‘Refugee’ or ‘migrant’ – Which is right?.
  3. ↑ Europe won’t resolve the ‘migrant crisis’ until it faces its own past, The Conversation, 01.09.2015
  4. ↑ Want To Reduce Migration? Spend Money On Climate Change, Not Border Security, Forbes 30.11.2018.
  5. ↑ Europe's Migration Crisis, Välissuhete Nõukogu koduleht, vaadatud 11.02.2019.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 "Teadlane selgitab, kuidas reageerisid liikmesriigid ja Eesti rändekriisile" ERR Novaator, 15. oktoober 2018.
  7. ↑ "Monthly Arrivals by Nationality to Greece, Italy and Spain", UNHCR, vaadatud 11.02.2019.
  8. ↑ "Over 1 million arrivals in Europe by sea: UNHCR", Business Standard, 30.12.2015.
  9. ↑ "Ten countries host half of world's refugees: report" Al Jazeera, 04.10.2016.
  10. ↑ "Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist" ERR, 18.10.2017.
  11. ↑ "Kasemets: EL-i rändekriisi uued tingimused Eestile lisakulu ei too" ERR, 29.06.2018.
  12. ↑ Mehr als eine Million Flüchtlinge übers Mittelmeer gekommen. In: Ostsee-Zeitung. 03.01.2016.
  13. ↑ Westdeutsche Allgemeine Zeitung online, 1,1 Millionen Flüchtlinge kamen 2015 nach Deutschland. 30.12.2015.
  14. ↑ unhcr.org 30. detsember 2015: Over one million sea arrivals reach Europe in 2015.
  15. ↑ BBC, Migrant crisis: Migration to Europe explained in seven charts, 18.02.2016.
  16. ↑ Schutz der europäischen Außengrenzen. Athen: "Sollen wir Menschen ertrinken lassen?" Offizielle Homepage der heute-Nachrichten, vaadatud 23.01.2016.
  17. ↑ "Number of refugees reaching Europe plunged in 2016" Al Jazeera, 06.01.2017
  18. ↑ "Half as many migrants landed in Europe in 2017 as 2016: IOM" Reuters, 05.01.2018
  19. ↑ "Schengen: Controversial EU free movement deal explained" BBC News, 14.09.2015.
  20. ↑ "EU floats new asylum system, seeks to stop 'asylum shopping'" Fox News, 13.07.2016.
  21. ↑ "EU legal framework on asylum and irregular immigration 'on arrival'" Euroopa Parlamendi uuringuteenistus.
  22. ↑ "Asylum in the EU: Facts and Figures" Euroopa Parlamendi uuringuteenistus.
  23. ↑ "Communication from the Commission to the European Parliament and the Council" 04.06.2016.
  24. ↑ "EU Legislation in Process: Reform of the Dublin System".
  25. ↑ 25,0 25,1 "Addressing Migration in the European Union: Selected publications by the European Parliamentary Research Service".
  26. ↑ "Carrier sanctions" Euroopa Põgenike ja Pagulaste Nõukogu, arhiivikoopia originaalist 10.03.2016.
  27. ↑ "Refugee crisis: Smugglers offer 'Bad weather discount' to migrants" International Business Times, 25.10.2015.
  28. ↑ "Analysis of the external dimension of the EU's asylum and immigration policies" Euroopa Parlamendi uuring.
  29. ↑ "Immigration in the EU", Euroopa Komisjon.
  30. ↑ "Asylum and first time asylum applicants by citizenship, age and sex Annual aggregated data (rounded)", EUROSTAT.
  31. ↑ "Annual Risk Analysis 2015", Frontex.
  32. ↑ "Trends in International Migrant Stock: The 2013 Revision", ÜRO aruanne.
  33. ↑ Asylum statistics EUROSTAT.
  34. ↑ 34,0 34,1 34,2 34,3 "UNHCR Global Trends –Forced Displacement in 2014", UNHCR raport 18.06.2018.
  35. ↑ "The Global Refugee Crisis, Region by Region", The New York Times, 26.08.2015.
  36. ↑ "Syria Regional Refugee Response" UNHCR.
  37. ↑ "C.I.A. Arms for Syrian Rebels Supplied Black Market, Officials Say" The New York Times, 26.06.2016.
  38. ↑ "Situation Syria Regional Refugee Response" UNHCR, vaadatud 12.02.2019.
  39. ↑ "Afghanistan" UNHCR koduleht, vaadatud 12.02.2019.
  40. ↑ "Afghanistan: What you need to know about one of the world's longest refugee crises" Rescue.org, 08.09.2016.
  41. ↑ "Migration Policy Debates" Migration, OECD 2014. Vaadatud 12.02.2019.
  42. ↑ "Refugees/Migrants Emergency Response - Mediterranean" UNHCR.
  43. ↑ Migratory Map Frontex, 02.02.2015.
  44. ↑ "The sea route to Europe: The Mediterranean passage in the age of refugees" UNHCR, 01.07.2015.
  45. ↑ "Mediterranean Crisis 2015 at six months: refugee and migrant numbers highest on record" UNHCR, 01.07.2015.
  46. ↑ FRAN Quarterly, Frontex.
  47. ↑ "EU gets one million migrants in 2015, smugglers seen making $1 billion" Reuters, 22.12.2015.
  48. ↑ "Irregular Migrant, Refugee Arrivals in Europe Top One Million in 2015: IOM" IOM, 22.12.2015.
  49. ↑ "Europe Tries to Shut Down Routes as Migrant Flow Intensifies" The New York Times, 11.03.2016.
  50. ↑ "UNHCR Refugees/Migrants Response - Mediterranean" UNHCR.
  51. ↑ "Frontex - News - European Border and Coast Guard Agency launches today" arhiivikoopia originaalist tehtud 09.10.2017.
  52. ↑ "Migration Flows to Europe - Quarterly Overview" IOM, oktoober 2017.
  53. ↑ "Migrants deaths in Mediterranean reach record percentage" The Iris Times.
  54. ↑ Asylum and first time asylum applicants by citizenship, age and sex Annual aggregated data (rounded) Eurostat, viimati uuendatud 26.04.17.
  55. ↑ Žižek, S. Against the Double Blackmail. London: Allen Lane, 2006.
  56. ↑ "Cost of migration crisis means nothing to us, says top EU official" The Telegraph, 28.09.2015.
  57. ↑ "Migrant Crisis Tests Core European Value: Open Borders" The New York Times, 31.08.2015.
  58. ↑ "Nicolas Sarkozy compares EU migrant plan to 'fixing a burst water pipe with water'" The Telegraph, 19.06.2015.
  59. ↑ "Crise des migrants : le plan de Sarkozy" Le Figaro, 10.09.2015.
  60. ↑ "Migrant crisis: Austria holds suspected people smugglers" BBC News, 31.08.2015.
  61. ↑ "French PM Valls urges EU solidarity amid unprecedented migrant crisis" Euronews, 31.08.2015.
  62. ↑ "European response to dire refugee crisis urgently needed" PES, 04.09.2015.
  63. ↑ "Thousands of Isil fighters could use migrant crisis to 'flood' into Europe, Nigel Farage warns" The Telegraph, 04.09.2015.
  64. ↑ "French far-right leader says Germany seeking 'slaves' in migrants" Reuters, 06.09.2015.
  65. ↑ "Wilders tells Dutch parliament refugee crisis is 'Islamic invasion'" Reuters, 10.09.2015.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https:https://www.how.com.vn/wiki/index.php?lang=et&q=Euroopa_rändekriis&oldid=6611658"
🔥 Top keywords: Vikipeedia:EsilehtEri:OtsimineEri:Viimased muudatusedKategooria:Eesti näitlejadKategooria:Udmurtia linnad5MIINUSTJaak MadisonTerje PennieMarko VeissonKategooria:Eesti kirjanikudEestiKategooria:Argentina jõedApollo 132024. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusMerit MännisteRamo TederJaan Tristan KolbergRauno VõsasteSirli HiiusEesti kirjanike loendKategooria:Inglise kirjanikudSaksamaa linnade loendEsilehtCarles PuigdemontPuuluupJaan TätteKategooria:Rootsi ajaloolised maakonnadKategooria:Eesti lauljadKeemiliste elementide loendKategooria:Eesti jalgpalluridKategooria:Šotimaa linnadEuroopa LiitUdmurtiaKategooria:Hispaania linnadJaan KolbergEne RämmeldKategooria:Venemaa jõedMaarja VainoKristo Enn Vaga