Lähis-Ida
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2019) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas. Lähis-Ida riigid asuvad Aasia maailmajaos, aga ajaloolis-geograafiliselt käsitletakse seda eraldi piirkonnana. Keeleruumiti on selle mõiste määratlus üsna erinev.
.svg)
Kirjanduses ja meedias kasutatakse erinevaid Lähis-Ida määratlusi. Ajalooliselt kuuluvad ka Armeenia ja Aserbaidžaan Lähis-Ida piirkonda, aga majanduslike mudelite ja poliitiliste ideoloogiate poolest peetakse neid kahte riiki pigem Euroopasse kuuluvateks, sarnaselt mõtestatakse ka Küprose ja Gruusia asendit (need erinevad teistest valitseva usundi poolest).
Egiptust ja ka teisi Põhja-Aafrika Vahemere-äärseid riike peetakse mõnikord Lähis-Ida riikideks.[1]
Nimi "Lähis-Ida" on moodustatud saksakeelse nime Naher Osten (Lähis-Ida) eeskujul. Saksa keeles kasutatakse Lähis-Ida kohta ka nime Mittlerer Osten (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mis pigem tähendab maid Iraanist Indiani (kaasa arvatud). Sõnasõnaliselt "Lähis-Idaks" tõlgitav nimi on kasutusel ka vene, poola, horvaadi ja bulgaaria keeles. Ingliskeelne kirjandus tähistab seda piirkonda tavaliselt nimega Middle East (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida'), mille all mõistetakse enamasti islamiusulisi maid ümber Vahemere idaosa. Saksa keeleruumis tähistab Mittlerer Osten (sõna-sõnalt 'Kesk-Ida') mõnikord kogu Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia islamimaailma, hõlmates ka Taga-Kaukaasia ja Kesk-Aasia ehk Turkestani (Großraum Mittlerer Osten; inglise keeles Greater Middle East). Niisugusel kujul hõlmab termin kogu üleminekuala ja kõik alad, mille kuulumine Euroopasse, Aasiasse ja ka Aafrikasse on vaieldav, aga üldisemalt ehk ka siirdealad läänemaailma ja idamaade vahel.
Koosseis muuda
| Riik | Pindala km² | Rahvaarv | Pealinn | SKP (kokku), $ | Elaniku kohta, $ | Valuuta | Riigikord | Emakeel |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Bahrein | 665 | 1 234 571 | Manama | 26,970 mld (2008) | 21 845 (2008) | Bahreini dinaar | konstitutsiooniline monarhia | araabia keel |
 Küpros | 9250 | 792 604 | Nikosia | 22,703 mld (2008) | 28 677 (2008) | Euro | presidentaalne vabariik | kreeka keel, türgi keel |
 Egiptus | 1 002 450 | 77 498 000 | Kairo | 442,640 mld (2008) | 6216 (2008) | Egiptuse nael | kolonelide diktatuur | araabia keel |
 Iraan | 1 648 195 | 71 208 000 | Teheran | 819,799 mld (2008) | 11 512 (2008) | Iraani riaal | islamivabariik | pärsia keel |
 Iraak | 437 072 | 31 001 816 | Bagdad | 202,3 mld (2008) | 6525 (2008) | Iraagi dinaar | parlamentaarne vabariik | araabia keel, kurdi keel |
 Iisrael | 20 770 | 7 465 000 | Jeruusalemm | 200,630 mld (2008) | 26 876 (2008) | Iisraeli uus seekel | parlamentarism | heebrea keel, araabia keel |
 Jordaania | 92 300 | 6 407 085 | Amman | 32,112 mld (2008) | 5011 (2008) | Jordaania dinaar | konstitutsiooniline monarhia | araabia keel |
 Kuveit | 17 820 | 3 100 000 | Al-Kuwayt | 137,190 mld (2008) | 44 254 (2008) | Kuveidi dinaar | konstitutsiooniline monarhia | araabia keel |
 Liibanon | 10 452 | 4 224 000 | Beirut | 58,576 mld (2010) | 13 876 (2010) | Liibanoni nael | vabariik | araabia keel, prantsuse keel |
 Omaan | 212 460 | 3 200 000 | Masqat | 66,889 mld (2008) | 20 902 (2008) | Omaani riaal | absoluutne monarhia | araabia keel |
| Gaza tsoon | 360 | 1 376 289 | Gaza | 0,77 mld (2009) | 559 (2009) | Egiptuse nael, Iisraeli uus seekel | autonoomne vabariik | araabia keel |
| Palestiina omavalitsus | 5860 | 2 235 000 | Rām Allāh | 12,95 mld (2009) | 5794 (2009) | Iisraeli uus seekel | autonoomne vabariik | araabia keel |
 Katar | 11 437 | 793 341 | Doha | 94,249 mld (2008) | 118 800 (2008) | Katari riaal | absoluutne monarhia | araabia keel |
 Saudi Araabia | 1 960 582 | 23 513 330 | Ar-Riyāḑ | 593,385 mld (2008) | 24 236 (2008) | Saudi Araabia riaal | absoluutne monarhia | araabia keel |
 Süüria | 185 180 | 22 505 000 | Damaskus | 105,238 mld (2010) | 4676 (2010) | Süüria nael | presidentaalne vabariik | araabia keel |
 Türgi | 783 562 | 73 914 000 | Ankara | 1,028 trlj[2] (2008) | 13 920[2][3] (2008) | Türgi liir | parlamentarism | türgi keel |
 Araabia Ühendemiraadid | 82 880 | 5 432 746 | Abu Dhabi | 184,984 mld (2008) | 34 049 (2008) | AÜE dirhem | konstitutsiooniline monarhia | araabia keel |
 Jeemen | 527 970 | 23 701 257 | Sanaa | 55,433 mld (2008) | 2338 (2008) | Jeemeni riial | presidentaalne vabariik | araabia keel |
Allikad:
| ||||||||
Ajalugu muuda
Pikemalt artiklis Lähis-Ida esiaeg- Pikemalt artiklis Lähis-Ida ajalugu
Umbkaudu 9000 (vahemikus 11 000 – 7000) eKr tekkis Lähis-Idas põllumajandus ning hakkas arenema püsiv asustus. Kasvatati teravilju, kodustati loomad. Umbkaudu aastaks 7000 eKr on leiutatud ka põletatud keraamika. Mesopotaamia, Süüria-Palestiina ja Anatoolia varajasi kõrgkultuure võib pidada maailma ajaloos esimesteks, mistõttu saab kogu piirkonda kutsuda ka tsivilisatsiooni hälliks või sünnipaigaks.
Kiilkirja tekke eelseid (u 3300–3200 eKr) tsivilisatsioone ja asulaid on võimalik analüüsida ainult arheoloogilise leiumaterjali põhjal, mistõttu võib kirjalikele ajalooallikatele eelnenud ajalooperioodi nimetada ka eelajalooliseks või arhailiseks perioodiks. Lähis-Ida eelajaloolise perioodi etapid on nimetatud muistsete asulakohtade järgi, kust mingile ajastule omast keraamikat või muid arheoloogilisi mälestisi on leitud.
Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab Esimest maailmasõjast, mis lõppes Ottomani impeeriumi alistamisega Briti impeeriumi ja nende liitlaste poolt. 30. oktoobril 1918 sõlmiti Murdose vaherahu, mis lõpetas maailmasõja Lähis-Idas. 10. augustil 1920 allkirjastati Sévresi rahu, millega ratifitseeriti Ottomanide impeeriumi jagamine.
1948. aastal loodi Iisrael ja 1950. aastatel taandusid Lääne võõrvõimud. Nii Iisraeli riigi loomine kui ka võõrvägede lahkumine oli mõjutatud Ameerika Ühendriikide poolt. Võtmesündmuseks oli Suessi kriis, mis oli sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt.
20. sajandil avastatud naftavarud tõstsid piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust oluliselt. 1945. aastal alustasid Saudi Araabia, Iraan, Kuveit, Iraak ja Araabia Ühendemiraadid nafta tootmist ja eksportimist.
Tähtsus muuda
Lähis-Ida on Hiina ja India kõrval üks olulisematest tsivilisatsiooni hällidest. Siin on kujunenud Mesopotaamia kultuurid ja Vana-Egiptuse tsivilisatsioon. See suurte religioonide (kristlus, judaism, islam) sünnikoht, olles sellega kultuuriliselt erakordselt tähtis miljarditele inimestele. Lähis-Ida on ka Lääne tsivilisatsiooni häll.
Lähis-Ida piirkonnas asuvad maailma suurimad naftavarud. 2004. aastal tõestatud varude seisuga moodustas see 63,44% kogu maailma naftavarudest, omades üle 600 miljardi barreli naftat piirkonna maapõues.[4] Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni kaheteistkümnest liikmesriigist kuus on Lähis-Ida regioonist. Nendeks on Iraan, Iraak, Kuveit, Qatar, Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid.[5]Tänapäeval on Lähis-Ida jätkuvalt oluline majanduslikes ja religiooni puudutavates punktides. Aja jooksul on mainitud piirkonnast kujunenud ka strateegiline ja poliitiline võtmeküsimus rahvusvahelistes suhetes.
Majandus muuda
Lähis-Ida tähtsust 20. sajandil on tohutult suurendanud seal avastatud maailma suurimad naftavarud. Suurima majandusega Lähis-Ida riigid on Türgi (794 mld dollarit), Saudi Araabia (467 mld dollarit) ja Iraan (385 mld dollarit). Sisemajanduse kogutoodanguid[6] võrreldes on esikolmikus Katar, Kuveit ja Küpros. Jõukate riikide kõrval eksisteerivad Lähis-Ida regioonis ka vaesemad riigid nagu Gaza tsoon ja Jeemen.
Osad selle piirkonna riigid on suuresti sõltuvad nafta ja naftasaaduste ekspordist. Riigid nagu Küpros, Türgi, Iisrael ja Egiptus omavad mitmekesiseid tööstusi. Selliste tööstuste alla kuuluvad puuvilla-, liha-, piima-, tekstiili- ja sõjatööstus. See piirkond valmistab ka parimaid kirurgilisi instrumente, mida eksporditakse lääneriikidesse.
Türgi, Küpros, Egiptus, Liibanon ja Iisrael on tõestanud ennast ka turismisihtkohtadena. Teiste Lähis-Ida riikide puhul on jäänud see majandussektor arendamata. See võib olla tingitud regiooni poliitilistest konfliktidest ja konservatiivsest ühiskonna hoiakust. Samas on viimastel aastatel suurenenud Araabia Ühendemiraatide, Bahreini ja Jordaania populaarsus turistide seas, sest nendes riikides on loodud paremad tingimused turistide võõrustamiseks.
Vaata ka muuda
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Lähis-Ida |
Viited muuda
- ↑ World Atlas, Lähis-Ida kaasaegne käsitlus.
- ↑ 2,0 2,1 The World Bank: World Economic Indicators Database. GDP (PPP) 2008. Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.
- ↑ The World Bank: World Economic Indicators Database. Population 2008. Data for the year 2008. Last revised on July 1, 2009.
- ↑ [PETROLEUM & OTHER LIQUIDS],http://www.eia.gov/petroleum/, Naftavarude ülevaade.
- ↑ [Organization of the Petroleum Exporting Countries],http://www.opec.org/opec_web/en/, OPEC-i liikmed.
- ↑ The World Bank: World Economic Indicators Database. GDP (Nominal) 2008.