Eesti Eurovisiooni lauluvõistlusel

Eesti esimene Eurovisioonile saadetud lugu kandis pealkirja "Muretut meelt ja südametuld", seda esitas Janika Sillamaa. Pääsemaks Dublinis toimunud lõppvõistlusele, tuli läbida uute Ida-Euroopa riikide jaoks korraldatud poolfinaal, mis toimus Ljubljanas Sloveenias. Seal jäädi viiendaks ja finaali ei pääsetud.

1994. aastal esindas Eestit Silvi Vrait lauluga "Nagu merelaine". Dublinis toimunud võistlusel jäädi eelviimasele ehk 24. kohale, mistõttu pidi Eesti jätma ühe aasta võistlusel vahele. 1996. aastal naasis Eesti lauluga "Kaelakee hääl", mida esitasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna. Laul saavutas Oslos 5. koha.

• 1997. aastal esindas riiki taas Maarja-Liis Ilus, seekord Harmo Kallaste ja Kaari Sillamaa looga "Keelatud maa", mis saavutas Dublinis 8. koha 82 punktiga.
• 1998. aastal Birminghamis saavutati 12. koht Koit Toome esitatud ballaadiga "Mere lapsed".
• 1999. aastal esindasid Eestit Evelin Samuel ja Camille Camille looga "Diamond of Night" ja saavutasid 6. koha.

2000. aastal oli Eesti lugu üks favoriitidest, kellele ennustati võitu. Inese esituses kõlanud lugu "Once in a Lifetime" saavutas seni kõrgeima tulemuse – 4. koha.

2001. aastal purustati Kopenhaagenis aasta varem püstitatud rekord: Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL tõid lauluga "Everybody" Eestile võidu. See andis Eesti Televisioonile õiguse korraldada 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust, mis toimus Tallinnas Saku Suurhallis. Eestit esindas siis Rootsi laulja Sahlene, kes lauluga "Runaway" saavutas 3. koha.

Edukatele aastatele järgnes kuus aastat ebaedu. 2003. aastal esindas Riias Eestit ansambel Ruffus, mille esituses kõlanud lugu "Eighties Coming Back" platseerus 21. kohale. Sellest tulenevalt nimetati järgnenud mõõnaperioodi "Epliku needuseks".^[2]

Alates 2004. aastast korraldatakse finaalkontserdi eel poolfinaale, et osaleda saaks suurem arv riike. İstanbulis pidid poolfinaalis osalema need riigid, kes ei jõudnud Riias esikümnesse (välja arvatud automaatselt finaali pääsenud "suure neliku" riigid ehk Suurbritannia, Saksamaa, Hispaania ja Prantsusmaa). Eesti pidi seetõttu osalema poolfinaalis, kus edasipääsuks tuli jõuda esimese kümne sekka. Neiokõsõ esituses kõlanud võrukeelne lugu "Tii" jäi 11. kohale ning Eesti pidi aasta hiljem jälle poolfinaalis osalema.

• 2005. aastal sai tütarlasteansambli Suntribe esitatud lugu "Let's Get Loud" poolfinaalis 20. koha.
• 2006. aastal sai rootslanna Sandra Oxenrydi esituses kõlanud "Through My Window" poolfinaalis 18. koha.
• 2007. aastal, kui riiki esindas Gerli Padar looga "Partners In Crime", jäi tulemuseks 22. koht poolfinaalis.
• 2008. aastal esindas Belgradis Eestit koomikute trio Kreisiraadio. Serbohorvaadi-, soome- ja saksakeelne lugu "Leto Svet" sai esimeses poolfinaalis 18. ehk eelviimase koha.

Septembris 2008 otsustati, et üle kümne aasta "Eurolaulu" produtsendina töötanud Juhan Paadami asemel hakkab Eesti riikliku eelvooru produtsendina tööle Heidy Purga. Oktoobris teatas Purga, et seni toimununud "Eurolaulu" asemel hakatakse korraldama lauluvõistlust "Eesti Laul". Uue võistluse peaeesmärk oli tuua esile uut eesti muusikat. "Eesti Laulu" eesmärgiks pole leida parimat lugu Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistluseks, vaid see on suunatud eelkõige eesti publikule.

• 2009. aastal toimunud esimeses "Eesti Laulus" osales sarnaselt "Eurolauluga" 10 lugu. Uuendusena oli lisaks rahvahääletusele hääletamas ka žürii. Esimese Eesti Laulu võitis ansambel Urban Symphony lauluga "Rändajad". Moskvas toiminud 2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse teises poolfinaalis kvalifitseerus Eesti esimest korda finaali alates poolfinaalide korraldamise algusest, saavutades 3. koha. Finaalis koguti 129 punkti ja platseeruti 6. kohale. See oli Eesti parim tulemus alates aastast 2002.
• 2010. aastal esindas Eestit Malcolm Lincoln koos ansambliga ManPower 4. Nende lugu "Siren" jäi Oslos esimeses poolfinaalis 14. kohale.
• 2011. aastal Eestit esindanud Getter Jaani saavutas lauluga "Rockefeller Street" poolfinaalis 9. ja finaalis 24. (eelviimase) koha.
• 2012. aastal Bakuus kordas Ott Lepland looga "Kuula" 2009. aasta tulemust, saades 6. koha.
• 2013. aastal esindas Eestit Birgit Õigemeel looga "Et uus saaks alguse" ning saavutas poolfinaalis 10. ja finaalis 20. koha.
• 2014. aastal Tatjana Mihhailova esituses kõlanud "Amazing" saavutas poolfinaalis 12. koha, lõppvõistlusele ei pääsetud.
• 2015. aastal Viinis said Elina Born ja Stig Rästa finaalis lauluga "Goodbye to Yesterday" 106 punktiga 7. koha. Poolfinaalist pääseti edasi kolmandana.
• 2016. aastal Stockholmis saavutas Jüri Pootsmann looga "Play" Eesti läbi aegade halvima tulemuse Eurovisiooni lauluvõistlusel, kui jäi punktide arvult mõlema poolfinaali arvestuses viimasele kohale (ainult otse finaali pääsenud Saksamaa kogus vähem punkte).
• 2017. aastal Kiievis pälvisid Koit Toome ja Laura lauluga "Verona" teises poolfinaalis 85 punktiga 14. koha, finaali ei pääsetud.
• 2018. aastal Lissabonis pälvis Elina Netšajeva itaaliakeelse lauluga "La forza" finaalis 245 punktiga 8. koha. Poolfinaalist edasi pääseti viienda kohaga.
• 2019. aastal Tel Avivis pälvis Victor Crone lauluga "Storm" 76 punktiga 20. koha. Poolfinaalist pääseti edasi neljandana.
• 2020. aastal valiti Eestit esindama Uku Suviste lauluga "What Love Is". Tema laul ei jõudnud eurolavale, kuna koroonapandeemia kiire leviku tõttu lauluvõistlust ei toimunud.
• 2021. aastal võitis Uku Suviste lauluga "The Lucky One" teisel korral "Eesti laulu" ning pääses Eurovisioonile, kus sai poolfinaalis 13. koha ning lõppvõistlusele ei pääsetud.
• 2022. aastal valiti Eestit esindama Stefan Airapetjan lauluga "Hope". Ta pääses edasi finaali, kus saavutas 13. koha.
• 2023. aastal esindas Eestit 2023. aasta Eesti Laulu võitja Alika Milova lauluga "Bridges". Ta pääses edasi finaali, kus ta saavutas 8. koha.

Eesti on andnud kõige rohkem punkte järgmistele riikidele:

Koht	Riik	Punkte
1.	Rootsi	226
2.	Venemaa	187
3.	Soome	133
4.	Norra	109
5.	Ukraina	102

Eesti on saanud kõige rohkem punkte järgmistelt riikidelt:

Koht	Riik	Punkte
1.	Läti	131
2.	Soome	123
3.	Rootsi	93
4.	Leedu	90
5.	Iirimaa	73

• 
  Neiokõsõ Istanbulis (2004)
• 
  Sandra Ateenas (2006)
• 
  Gerli Padar Helsingis (2007)
• 
  Kreisiraadio Belgradis (2008)
• 
  Urban Symphony Moskvas (2009)
• 
  Malcolm Lincoln ja Manpower 4 Oslos (2010)
• 
  Birgit Malmös (2013)
• 
  Tanja Kopenhaagenis (2014)
• 
  Elina Born ja Stig Rästa Viinis (2015)
• 
  Jüri Pootsmann Stockholmis (2016)
• 
  Koit Toome ja Laura Kiievis (2017)
• 
  Elina Nechayeva Lissanbonis (2018)
• 
  Victor Crone Tel Avivis (2019)

• Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti eelvoor

• Eurovisioon.ee – Eesti