Urnesi püstpalkkirik
Urnesi püstpalkkirik on kirik Ornesi talu maadel Lusteri vallas Vestlandi maakonnas Norras.
| Urnesi püstpalkkirik | |
|---|---|
 | |
| Riik |  Norra |
| Asukoht | Lusteri vald Vestlandi maakond |
| Ehituse lõpp | ca 1130 |
| Koordinaadid | 61° 17′ 53″ N, 7° 19′ 21″ E |
 UNESCO maailmapärand | |
| Tüüp | kultuurimälestis |
| Kriteeriumid | I, II, III |
| Viited | 58 |
| Piirkond* | Euroopa ja Põhja-Ameerika |
| Nimekirja arvatud | 1979 (3. istung) |
| * Regioon on UNESCO määratletud | |
1979. aastal kanti kirik UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Kirikut valdab Norra muinasmälestiste säilitamise ühing Foreningen til norske Fortidsminnesmerkers Bevaring or Fortidsminneforeninga.
Ajalugu
muudaUrnesi püstpalkkirik rajati 1130. aasta paiku ja selles on säilinud suur osa tollasest kujundusest. Dendrokronoloogiliste uuringute kohaselt langetati kiriku ehituseks kasutatud puud 1129. ja 1130. aastal. Seda peetakse vanimaks säilinud omataoliseks kirikuks. Urnesi kiriku arhitektuuris on ühendatud kristlik arhitektuur ja viikingiajale omane loomornament (Urnesi stiil).
Arheoloogiliste uurinugte kohaselt on praeguse kiriku kohal asunud varem vähemalt kaks pühakoda. Kaevamistööde käigus leiti augud, mille olid jätnud kunagise postkiriku nurgapostid. Oletatakse, et postkirik rajati varemalt 11. sajandi alguses.
17. sajandil laiendati kiriku pikkhoonet lõuna poole ning kiriku kooriruumi ida poole (koor taastati hiljem endisel kujul). Samast aastasajast pärineb ka hulk esemeid kiriku sisustusest: ristimisvaagen (1640), altari kohal asetsev räästas (1665), kantsel (1693–1695) ning ristil olevat Jeesust koos neitsi Maarja ja Ristija Johannesega kujutav altarimaal (1699).
18. sajandi alguses ehitati kirikule aknad.
20. sajandil kirik restaureeriti.
Põhjaportaal
muudaUrnesi kiriku põhjaportaal ja mitmed muud põhjakülje detailid on kaunistatud rikkaliku loomornamendiga. On oletatud, et portaal pärineb varasema kiriku küljest ja oli algselt selle läände suunatud peaportaal.
Portaalil on kujutatud neljajalgset looma, kes hammustab madu. Traditsiooniliselt on seda tõlgendatud hea ja kurja võitlusena. Neljajalgne loom kujutab lõvi (kristlikus ikonograafias Kristuse sümbol), kes võitleb saatanat kehastava maoga.
On oletatud ka, et motiiv pärineb Skandinaavia mütoloogiast. Tol juhul oleks neljajalgne loom Níðhöggr, kes sööb Yggdrasili juuri. Juurtega põimunud maod ja lohed sümboliseerivad maailma lõppu Ragnarökki.[1]
Viited
muuda- ↑ Hilda Roderick, Ellis Davidson. 1988. "Myths and Symbols in Pagan Europe". Tallinn. "Manchester University Press ND". Lk. 170–171
Välislingid
muuda | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Urnesi püstpalkkirik |