Suur aruhein

Suur aruhein (Festuca gigantea) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.

Suur aruhein
Suur aruhein (Festuca gigantea)
Suur aruhein (Festuca gigantea)
Taksonoomia
RiikTaimed Plantae
HõimkondKatteseemnetaimed Magnoliophyta
KlassÜheidulehelised Monocotyledoneae
SeltsKõrreliselaadsed Poales
SugukondKõrrelised Poaceae
PerekondAruhein Festuca
LiikSuur aruhein
Binaarne nimetus
Festuca gigantea
(L.) Vill.
Sünonüümid
  • Avena flaccida Hack. ex Hook.f.
  • Avena gigantea (L.) Salisb.
  • Bromus aquaticus Schrank
  • Bromus bonassorum Bornm.
  • Bromus giganteus L.
  • Bromus gyganteus Crantz
  • Bromus longifolius Lyons
  • Bromus strigosus Lam.
  • Bromus triflorus L.
  • Bucetum giganteum Parn.
  • Drymonaetes giganteus Fourr.
  • Festuca bonassorum Bornm.
  • Festuca pseudogigantea Ovcz. & Shibkova
  • Forasaccus giganteus (L.) Bubani
  • Lolium giganteum (L.) Darbysh.
  • Schedonorus giganteus (L.) Holub
  • Trisetum flaccidum (Hack. ex Hook.f.) R.R.Stewart
  • Zerna gigantea (L.) Panz. ex B.D.Jacks.

Kirjeldus

muuda

Suure aruheina pööris on kuni 30 cm pikk, tipust longus, hõre, laiuv, hallikasroheline. Pähikud 10–15 mm pikad, 3–5 õiega. Libled 4–5 mm pikad, teravatipulised ja kileja servaga. Välissõklad pikaohtelised, ohe 2–3 korda sõklast pikem. Keeleke tömp, kuni 1 mm pikk, kõrvakesed suured, sirpjalt kõrt ümbritsevad. Lehelaba kuni 15 mm lai, sügavroheline ja alt läikiv. Suur aruhein kasvab kuni 150 cm kõrguseks. Taimed õitsevad juunist augustini.[1]

Kasvukoht

muuda

Suur aruhein kasvab leht-ja segametsades, vanades parkides, võsastikes ja veekogude kallastel.[1]

Levik

muuda

Tavaline üle Eesti.[1]

Galerii

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu

Välislingid

muuda