Sigaret (kõnekeeles ka "pläru") (prantsuse laensõna cigare + ette, mis tähendab "väikest sigarit") on suitsetatav tubakatoode, mis koosneb õhukesse paberisse rullitud peeneks lõigatud tubakast. Tavaliselt on sigarettidel ka filter.

Kaks filtriga sigaretti
Delphine Arnould de Cool-Fortin, "Mõnus sigaret" (1880)

Tööstuslikult toodetud sigaret on keskmiselt 84 millimeetrit pikk ja läbimõõduga 7–8 millimeetrit.

Ajalugu

muuda

Maisipaberi sisse rullitud tubakat suitsetasid Kesk-Ameerika indiaanlased – maiad ja asteegid. Hispaanlased tõid selle Euroopasse 16. sajandi keskpaigas. Pärast seda, kui Inglismaal 1586. aastal hakati tubakat suitsetama, levis see komme üle kogu Euroopa. Varem tõmmati tubakat ninna.

Sigarette hakati valmistama sigarivabrikutes Prantsusmaal ja Lõuna-Hispaanias tubakajääkidest 1850. aastal.

Tubakasuits

muuda

Keskmise sigareti suitsus on üle 12 000 keemilise ühendi, seal hulgas:

ÜhendaineKogus
Süsihappegaas45–65 mg
Vingugaas10–23 mg
Lämmastikoksiidid0,1–0,6 mg
Butadieen0,025–0,04 mg
Benseen0,012–0,05 mg
Formaldehüüd0,02–0,1 mg
Atseetaldehüüd0,4–1,4 mg
Metanool0,08–0,18 mg
Sinihape1,3 mg
Nikotiin0,8–3 mg
Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud0,0001–0,00025 mg
Aromaatilised amiinid0,00025 mg

Tarbimine

muuda

2002. aasta seisuga toodetakse iga aasta 5,5 triljonit sigaretti. Kokku arvatakse suitsetajaid olevat 1,1 miljardit inimest, mis on rohkem kui üks kuuendik kogu Maa elanikkonnast.

Suitsetamine meeste ja naiste seas (2000)
Protsentides (%)
Piirkondmehednaised
Aafrika294
USA3522
Idapoolne Vahemere osa354
Euroopa4626
Kagu-Aasia444
Läänepoolne Vaikse ookeani osa608

Allikas: Maailma Terviseorganisatsiooni hinnang 2000. aastal

Tuntud sigaretimarke

muuda
 Pikemalt artiklis Sigaretimarkide loend

Vaata ka

muuda