Paul Rummo

Paul Rummo lõpetas 1930. aastal Tallinna Õpetajate Seminari. Ta oli 1937. aastani õpetaja ning toimetas 1938–1940 ajakirja Meie Noorus. 1941. aasta veebruaris määrati Rummo Estonia teatri direktoriks.^[1] Töötas ka ajakirja Teater ja Muusika toimetajana.

Aastatel 1941–1944 oli NSV Liidu tagalas, tegutsedes peamiselt nn Jaroslavli kunstiansamblites, seejärel töötas Eesti NSV juhtivais kultuuriameteis (Kunstide Valitsuses, hiljem peamiselt kirjastustes) ja vabakutselisena.

Kirjutas 1930. aastatel laste- ja noorsoonäidendeid, hiljem luulet, ooperilibretosid, publitsistikateoseid ja kirjanduskäsitlusi. Koostanud antoloogia "Eesti luule" (1967).

• "Võitlev kodumaa" (1946)
• "Rahva võim" (1950)
• "Katkukülvajad" (1952)
• "Veerev kivi" (1955)
• "Proloog ja poeemid" (1961)
• "Katkenud lõng" (valikkogu, 1969)
• "Matkalaul" (1979)
• "Väike luuleraamat" (1985, valikkogu, koostanud Paul-Eerik Rummo)

• "Turistina seitsmendas suurriigis" (1959)
• "Mitme laulu lood" (1969)
• "Kirjatähe kammitsais" (1977)

Paul Rummo oli Lea Tormise, Paul-Eerik Rummo ja lastekirjanik Mall Johansoni isa. Tema vend oli õpetaja ja kirjanik Jaan Rummo.

• Erna Siirak, "Kultuurihoidja" – Looming 1979, nr 7, lk 1020–26
• Rudolf Põldmäe, "Paul Rummo publitsistina ja uurijana" – aastaraamatus "Kirjanduse jaosmaa '77", Eesti Raamat, Tallinn 1979, lk 185–190
• Jaan Kross, "Paul Rummo" (nekroloog) – Looming 1981, nr 5, lk 750 ja Jaan Krossi raamatus "Vahelugemised" IV, Eesti Raamat, 1986, lk 91–93
• Ralf Parve, "Muhelev Paul Rummo" – Looming 1984, nr 7, lk 972–978
• Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 1. raamat, Eesti Raamat, Tallinn 1987, lk 252–260 (ülevaate autor Ello Säärits) ja bibliograafia lk 278
• Endel Nirk, "Põgusused. Meenutusi kirjanduslikest tutvustest" – Looming 1991, nr 1, lk 76–86
• Aksel Tamm, "Aga see oli üks mees: eluvisandeid". Kuldsulg, Tallinn 2003, lk 133–142

Tsitaadid Vikitsitaatides: Paul Rummo

• Paul Rummo Eesti biograafilises andmebaasis ISIK