Mikk Pahapill

Eesti kergejõustiklane

Mikk Pahapill (sündinud 18. juulil 1983 Kuressaares) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja treener.

Mikk Pahapill Euroopa sisemeistrivõistlustel Torinos 2009

Mikk Pahapill on tulnud 2009. aastal Euroopa sisekergejõustikumeistriks seitsmevõistluses ning võitnud 2005. aasta Euroopa kergejõustiku mitmevõistluse karikavõistluste Superliiga nii individuaalselt kui ka meeskondlikus arvestuses.

Haridus muuda

Ta on lõpetanud 2002. aastal Audentese spordigümnaasiumi. 2008.–2012. aastal õppis ta Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas.

Sportlaskarjäär muuda

Sportima hakkas Mikk Pahapill Häädemeestel mitmevõistlejast isa Enri Pahapilli juhendamisel. Häädemeeste koolis treenis teda Taavi Laagus. Alates viiendast klassist elas ja õppis Pahapill Kilingi-Nõmmes, kus teda treenis Sven Koovit.[1]

Audentese spordigümnaasiumis treenis Pahapill Juhan Toimeti, Jaan Pelmase ja Sven Andresoo käe all, hiljem juba Andrei ja Remigija Nazarovi treeningurühmas.[2]

Tema isiklik rekord kümnevõistluses on 29. mail 2011 Götzises saavutatud 8398 punkti.

Eelmine rekord oli 29. juulil 2010 Barcelonas saavutatud 8298 punkti ning enne seda 2009. aastal Talence'is toimunud võistlusel saavutatud 8255 punkti, millega ta sai 2. koha. Eesti meistriks kümnevõistluses tuli Mikk Pahapill 2008. aastal (Rakvere, 8117 punkti).

Mikk Pahapill jõudis 2008. aasta suveolümpiamängudel kümnevõistluses 8178 punktiga 10. kohale. 2012. aasta suveolümpiamängudelt jäi ta vigastuse tõttu eemale.

Tippsportlaskarjääri lõpuaastail oli tema treener ja elukaaslane Remigija Nazarovienė.

Mikk Pahapill Torinos poodiumil

Saavutused muuda

Euroopa sisemeistrivõistlustel muuda

Isiklikud rekordid muuda

Välivõistlustel muuda

AlaTulemusAegKoht
100 m jooks11,0119. august 2009 Berliin
400 m jooks49,8410. august 2013 Moskva
1500 m jooks4.33,1611. august 2013 Moskva
110 m tõkkejooks14,1420. september 2009 Talence
Kõrgushüpe2.151. juuli 2006 Arles
Teivashüpe5.1018. september 2011 Talence
Kaugushüpe7.811. juuli 2006 Arles
Kuulitõuge16.1615. juuli 2013 Tallinn
Kettaheide49.5125. juuni 2009 Kohila
Odavise69.5329. mai 2011 Götzis
Kümnevõistlus8398 29. mai 2011 Götzis

Sisevõistlustel muuda

AlaTulemusAegKoht
60 m jooks7,097. märts 2009 Torino
1000 m jooks2.45,698. märts 2009 Torino
60 m tõkkejooks8,038. märts 2009 Torino
Kõrgushüpe2.127. märts 2009 Torino
Teivashüpe5.108. märts 2009 Torino
Kaugushüpe7.977. märts 2009 Torino
Kuulitõuge15.7320. jaanuar 2010 Tallinn
Seitsmevõistlus63628. märts 2009 Torino

Erki Noolele kuuluvast Eesti rekordist seitsmevõistluses 6374 punkti jäi Mikk Pahapillil 2009. aasta 8. märtsil Euroopa sisemeistrivõistlustel Torinos puudu 12 punkti.

Tippsportlaskarjääri lõpetamine muuda

2017. aastal lõpetas Mikk Pahapill tippsportlaskarjääri, olles 8398 punktiga Eesti kõigi aegade kümnevõistlejate edetabelis neljas (temast eespool olid siis Erki Nool 8815, Kristjan Rahnu 8526 ja Valter Külvet 8506 punktiga).[3]

Maailma hooaja edetabelis jäid tema paremateks kohtadeks kümnevõistluses 2010. aastal 8. ja 2011. aastal 4. koht (Euroopas 1. koht) ning seitsmevõistluses 2009. aastal 1., 2010. aastal 7. ja 2006. aastal 10. koht.[4]

Elu pärast tippsporti muuda

Ta on 2015. aastast MTÜ Accredo Sport juhatuse liige. 2016.–2017. aastal töötas treenerina Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubis.[5]

Pärast tippspordist loobumist on ta asjatundjana kommenteerinud mitmevõistluse käiku nii staadionikommentaatorina kui ka eestikeelsete teleülekannete kaasreporterina.

Muud muuda

Ülemaailmse olümpiamängude toetaja Samsung Electronicsi Baltics Eesti esindus valis 2011. aastal Mikk Pahapilli 2012. aasta Londoni olümpiamängude ametlikuks saadikuks.[6]

Isiklikku muuda

Mikk Pahapill on 196 cm pikk ja kaalus tippsportlasena 93 kg.

Kümnevõistlusega tegeles ka tema isa Enri Pahapill (1962–2019), kelle 1500 meetri jooksu isiklik rekord on jäänud pojal ületamata.[7]

Mikk Pahapilli elukaaslane oli 2008. aasta sügiseni seitsmevõistleja Kaie Kand.

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Eesti kergejõustiku kullakamber. [Koostanud D. Tserp.] Tallinn 2010, lk 382–391.

Välislingid muuda