Lamba-aruhein

taimeliik

Lamba-aruhein (Festuca ovina) on rohttaimeliik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast.

Lamba-aruhein
Lamba-aruhein (Festuca ovina)
Lamba-aruhein (Festuca ovina)
Taksonoomia
RiikTaimed Plantae
HõimkondKatteseemnetaimed Magnoliophyta
KlassÜheidulehelised Monocotyledoneae
SeltsKõrreliselaadsed Poales
SugukondKõrrelised Poaceae
PerekondAruhein Festuca
LiikLamba-aruhein
Binaarne nimetus
Festuca ovina
(L.)
Sünonüümid
  • Avena ovina Salisb.
  • Bromus ovinus Scop.
  • Festuca calligera (Piper) Rydb.
  • Festuca centroapenninica (Markgr.-Dann.) Foggi, F.Conti & Pignatti
  • Festuca chiisanensis (Ohwi) E.B.Alexeev
  • Festuca curvifolia Lag. ex Lange
  • Festuca filifolia Link
  • Festuca fontqueriana (St.-Yves) Romo
  • Festuca glaucantha Blocki
  • Festuca glaucoidea (Vetter) E.B.Alexeev
  • Festuca guestphalica Boenn. ex Rchb.
  • Festuca guinochetii (Bidault) S.Arndt
  • Festuca jumpeiana (Ohwi) Kitag.
  • Festuca malzevii (Litv.) Reverd.
  • Festuca mariettana E.B.Alexeev
  • Festuca maskerensis (Litard.) Romo
  • Festuca nigra Gilib.
  • Festuca oligosantha Schur
  • Festuca pietrosii Zapal.
  • Festuca purpusiana (St.-Yves) Tzvelev
  • Festuca ruprechtii (Boiss.) Krecz. & Bobrov
  • Festuca sauvagei Romo
  • Festuca sciaphila Schur
  • Festuca sphagnicola B.Keller
  • Festuca vorobievii Prob.
  • Festuca vulgaris (K.Koch) Hayek
  • Festuca weilleri (Litard.) Romo
  • Festuca yarochenkoi (St.-Yves) E.B.Alexeev
  • Gnomonia ovina (L.) Lunell

Kirjeldus muuda

Lamba-aruheina pööris on kuni 3–7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud 4–7 mm pikad, 3–6 õiega, lillakad või helerohelised. Välissõkla tipus 1–3 mm pikkune ohe. Lehed on lamba-aruheinal niitjad, peenikesed 0,35- 0,7 mm läbimõõduga, välispinnal karedad ja oliivrohelised. Juurmised vanad kuivanud lehetuped on hallikad ja võsusid ümbritsevad. Kõrs on peenike, ümar ja paljas. Lamba-aruhein kasvab 20 kuni 60 cm kõrguseks. Taimed õitsevad mais-juunis.[1]

Kasvukoht muuda

Lamba-aruhein kasvab männi-ja segametsades, kuivematel niitudel. [1]

Levik muuda

Eestis sage.[1]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu

Välislingid muuda