Kütus

Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit). Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks (küttepuit, maagaas), eluaseme soojendamiseks (küttepuit), transpordivahendite ja masinate mootoreis (bensiin, petrooleum, diislikütus), tööstuses jne.

Kütuse täielikul põlemisel saadavat soojushulka (energiat) iseloomustab kütteväärtus.

Kütuseliigid muuda

Fossiilkütus muuda

Tahkekütused muuda

Vedelkütused muuda

Nafta
- Vedelgaas
- Benseen
- Tolueen
- Ligoriin
- Bensiin
- Lennukibensiin ehk aviobensiin
- Reaktiivkütus
- Diislikütus
- Petrooleum ehk lambiõli
- Tehniline bensiin
- Kerge kütteõli ehk ahjukütus ehk küttepetrool
- Raske kütteõli
  - Masuut
- Õlijäätmed
  - Kasutatud mootoriõli
  - Kasutatud kompressoriõli
  - Kasutatud turbiiniõli
  - Kasutatud määrdeõli
  - Kasutatud hüdroõli
  - Kasutatud masinaõli
  - Kasutatud transmissiooniõli
  - Kasutatud metallitöötlusõli
  - Kasutatud elektriisolatsiooniõli
  - Kasutatud korrosioonitõrjeõli
  - Reostustõrjel, mahutite pesemisel vms kogutud emulsioonid
  - Õlijäägid
Põlevkiviõli
Kivisöetõrv
Põlevkivitõrv

Gaaskütused muuda

Taastuvkütus muuda

Tahkekütused muuda

Metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused
- Küttepuit
  - Küttepuidu notid, pakud, halud
  - Hagu
  - Küttepuidu nottidest valmistatud hakmed
  - Raiejäätmete hakmed
  - Kogupuu hakmed
  - Puusüsi (nt grillsüsi)
- Vaik
- Tõrv
- Käbid
- Sae-, plaadi-, mööbli- ja tselluloositööstuse jäätmetest tahked kütused
  - Puukoor
  - Saepuru
  - Saetööstuse hakmed (kasutatakse peamiselt tselluloosi toormena, vähemal määral energeetikas)
  - Küttepinnud (laudade servamisjäägid)
  - Tükilised mõõtulõikamise jäägid (prussi-, laua-, lipi-, plaadi- ja liistujupid, klotsid, tükid)
  - Praakmaterjal
  - Höövlilaast
- Teiste sektorite puidujäätmed
  - Lammutuspuit
- Puidujäätmetest väärindatud kütused
Põllumajandusest saadavad tahked kütused
- Õled ehk põhk
- Aganad
- Teravili
- Hein
- Silo
- Suhkruroog
- Köögiviljapealsed
- Kartulipealsed
- Biomassikultuurid
  - Energiahein
    - Päideroog ehk harilik paelrohi
    - Ida-kitsehernes ehk galeega
    - Roog-aruhein
    - Ohtetu luste
    - Harilik kerahein
    - Siidpöörise liigid (prk Miscanthus)
    - Harilik hiidroog
    - Vitshirss
    - Mais
    - Sorgo
    - Lutsern
    - Kanep
  - Energiavõsa
    - Pajud (prk Salix)
    - Paplid (prk Populus)
    - Hall lepp
    - Hübriidhaab
    - Eukalüptiliigid (prk Eucalyptus)
- Õlitaimede jäägid
  - Rapsipõhk
  - Rapsi õlikook
  - Rapsisrott
  - Rapsipellet
  - Rapsiseemnekestad
  - Päevalillevarred
  - Päevalille õlikook
  - Päevalillesrott
  - Päevalille seemnekestad
  - Õlitudra kuivatatud pressimisjäätmed
  - Valge sinepi kuivatatud pressimisjäätmed
  - Musta sinepi kuivatatud pressimisjäätmed
  - Lutserni kuivatatud pressimisjäätmed
  - Pallitud linakõrred
  - Linaluud
  - Linakook
  - Puuvillakook
  - Puuvillasrott
  - Maapähklikoored
  - Maapähklikook
  - Maapähklisrott
  - Safloorisrott
  - Kookoskook ehk koprakook
  - Kookossrott
  - Palmikook
  - Palmisrott
  - Õliramtillakook
  - Oliivisrott
  - Sojaubade kestad
  - Sojasrott
  - Seesamisrott
  - Kakaokestad
  - Kakaosrott
  - Guaarisrott
- Loomakasvatuse jäägid
  - Sõnnik
  - Loomsed vahad
    - Mesilasvaha
    - Lanoliin
- Toiduainetööstuse jäägid
  - Leivajäätmed
  - Kliid
  - Pähklikoored
  - Kuivatatud õlleraba
  - Piirituse tootmise kuivjäägid
  - Viinamarjaseemned
  - Viinamarjasrott
  - Viinamarjapulp
  - Maisipulp ehk mitseena
  - Kartulipulp
  - Tsitruspulp
  - Õunapulp
  - Tomatipulp
  - Suhkrupeedi difusioonilõigud
  - Kartulikoored
  - Köögiviljakoored
  - Puuviljakoored
  - Puuviljaseemned ja -varred
  - Marjakestad ja -varred
  - Tahked loomsed ja taimsed rasvad ning vahad (kütusena kasutatakse peamiselt riknenult, saastunult või madalama kvaliteediga toodangut)
    - Steariin
    - Loomarasv
    - Kalarasv
    - Või
    - Sojavaha
    - Pähklivaha
    - Palmivaha
    - Palmirasv
    - Kakaovõi
    - Kaneelivaha
Looduslikest ja pool-looduslikest kooslustest saadavad tahked kütused
- Pilliroog
- Hundinui
- Vetikas
  - Adru
  - Vetikajahu
- Borneo rasv
- Hiina taimne küünlarasv
- Jaapani vahapuu vaha ehk vahamürgipuu vaha
- Lakipuu vaha
- Mürtelvaha ehk vahaporsa vaha
- Spermatseet ehk vaalavõidis
- Hall ambra
- Kalasteariin
- Kuivatatud küünalkala (Thaleichthys pacificus)^[1]
- Kuivatatud tormipääsud (Hydrobatidae)^[2]
- Hiina vaha ehk putukavaha ehk puuvaha (Ceroplastes ceriferus ja Ericerus pela putukatelt)
- Putukavaha (Coccus pela putukatelt)
Jäätmekütus ehk põlevjäätmed ehk prügikütus
Reoveesetted ehk reoveemuda
Kodused biojäätmed
- Bioloogilised olmejäätmed
- Köögijäätmed

Vedelkütused muuda

Biodiislikütus
Etanool
Metanool ehk puupiiritus
Alkoholisegud (erinevate alkoholide sisaldusega segud, koostises peamiselt etanool, propanool ja butanool, mingil määral ka pentanool, heksanool, heptanool ja oktanool)
Biobutanool
Biobensiin (vetikatest toodetud heksaani ja dodecaani segu)
Biodimetüüleeter
Bio-ETBE (etüül-tert-butüüleeter)
Bio-MTBE (metüül-tert-butüüleeter)
Taimsed õlid (kütusena kasutatakse peamiselt riknenud või kasutatud õlina või biokütuste toormena)
Loomsed õlid
- Kalamaksaõli
Peedimelass
Suhkruroomelass
Õllepraak
Piiritusepraak
Must leelis (kasutatakse kütusena peamiselt tselluloositööstuse omatarbeks)
Ligniin (kasutatakse kütusena peamiselt tselluloositööstuse omatarbeks)
Tökat
Tärpentin (on kasutatud ajalooliselt mootorikütusena sõjaaegse mootorikütuste defitsiidi korral)

Gaaskütused muuda

Raketikütus muuda

Tahkekütused muuda

Ammoonium-perkloraat komposiitkütus, kus ammoonium-perkloraadist oksüdeerija ja metallioksiidist (nt diraudtrioksiidist) katalüsaator on polübutadieen-akrülonitriili või hüdroksüül-termineeritud polübutadieeni abil seotud pulbrilisest metallist kütusega:
Nitrotselluloos
Must püssirohi
Tsingi ja väävli segu
Suhkrul põhinevad raketikütused
- Kaaliumnitraat (salpeeter) + sahharoos (lauasuhkur)
- Kaaliumnitraat + glükoos (viinamarjasuhkur)
- Kaaliumnitraat + sorbitool

Vedelkütused muuda

Ühekomponendilised vedelad raketikütused vabastavad oma keemilise energia katalüsaatoriga kokku puutudes
Kahekomponendilised vedelad raketikütused toimivad enne kasutamist eraldi hoitava kütuse ja oksüdeerija segul
Kolmekomponendilised vedelad raketikütused toimivad enne kasutamist eraldi hoitava kahe erineva kütuse ja ühe oksüdeerija segul
- Vedelvesinik + vedelliitium + vedelfluor
- Petrooleum + vedelvesinik + vedelhapnik

Gaaskütused muuda

Hübriidkütused muuda

Hüdroksüül-termineeritud polübutadieen + dilämmastikoksiid (naerugaas)

Geelkütused muuda

Geeliks muudetud vedelad raketikütused

Tuumkütus muuda

Tuumalõhustumisel (ehk tuumafissioonil) toimivad tuumkütused
Tuumalagunemisel (ehk radioaktiivsusel) toimivad tuumkütused
Tuumaühinemisel (ehk tuumafusioonil) toimivad tuumkütused

Oksiidtuumkütus muuda

Uraandioksiidtuumkütus (UOX)
Seguoksiidtuumkütus (MOX)

Metalne tuumkütus muuda

Keraamiline tuumkütus muuda

Vedel tuumkütus muuda

Sulasoolareaktorikütus (liitium-, berüllium-, toorium- ja uraanfluoriidi segu)
Uranüülisoolade vesilahus (nt uranüülsulfaat)

Kütteliikide võrdlus muuda

Kütteliik	Rajamiskulu 100 m² maja puhul kroonides	Plussid	Miinused	Aastane küttekulu kroonides
Õliküte (küttepetrool)	95 000	Suhteliselt väike hooldusvajadus, täisautomaatne	Kalleim kütteliik, suur rajamiskulu, kallis kütus	Ligi 17 000
Puidugraanulküte	105 000	Peaaegu täisautomaatne, taastuvkütus	Suur rajamiskulu, graanulite ladustamine, paar korda kuus katla puhastus	7500
Kivisöeküte	50 000 – 60 000	Odav ja kõrge energiatihedusega kütus	Ebamugav, määriv, raskesti automatiseeritav	6000
Maagaasiküte	65 000 – 70 000	Täisautomaatne, minimaalne hooldus	Halb kättesaadavus, sõltuvus Venemaast, plahvatusoht	6200
Elekter	20 000	Väikseim rajamiskulu, hooldusvaba, täisautomaatne, tuleohutus	Väga kallis energia, mitteautonoomne	15 500
Nunnauuni (voolukiviahi)	ca 100 000	Hea soojusmahtuvus, talub kestvat suurt kuumust, taastuvkütus	Suur rajamiskulu, ei ole automatiseeritav, ainus värv on sinakashall	6800
Õhksoojuspump	Alates 22 000	Odav rajada, odav pidada, hea tuleohutus	Ei soojenda tarbevett, pakasega kasutegur väike, müra, mitteautonoomne	4000
Maasoojuspump	Alates 120 000	Täisautomaatne, tuleohutuim	Suur rajamiskulu, võib tekitada igikeltsa, mitteautonoomne	6400
Küttekamin	25 000 – 50 000	Annab kiiresti sooja, taastuvkütus	Puude ladustamine, tassimine, tuha väljavedu, ei ole automatiseeritav	5000–7500
Pottkivi ahi (kaks ahju)	54 000 – 64 000	Ei kuivata õhku nagu keskküte, odav rajada, odav pidada, taastuvkütus	Sama mis küttekamin	4000–6000
Tulikiviahi (voolukiviahi)	Alates 55 000	Tervislik kliima, odav pidada, taastuvkütus	Sama mis küttekamin	4000–6000

Tabel näitab kütteliikide suhtelist võrdlust 2005. aasta lõpu seisuga ja kroonides. Seadmete ja kütuste hinnad on pikas perspektiivis ühesuguste erinevustega, lühiajaliselt võib erinevusi esineda. Kui üks kütteliikidest liigub ära (valdavalt nafta), siis mingi aja jooksul loksuvad ka teised hinnad algsetesse proportsioonidesse tagasi.

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ "The History Of Candles" Wreathmakers Blog (vaadatud 11.12.2011)
↑ "The History of Candlelight" International Guild of Candle Artisans (vaadatud 11.12.2011)

[Küünalde_ajalugu1-1] "The History Of Candles" Wreathmakers Blog (vaadatud 11.12.2011)

[Küünalde_ajalugu2-2] "The History of Candlelight" International Guild of Candle Artisans (vaadatud 11.12.2011)

[1]

[2]