Tallinna Ülikool
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2011) |
Tallinna Ülikool (lühend TLÜ) on Tallinnas asuv avalik-õiguslik ülikool. See on üliõpilaste arvult kolmas ülikool Eestis.
Tallinna Ülikool | |
---|---|
Tüüp | avalik-õiguslik ülikool |
Rektor | Tõnu Viik |
Akadeemilisi töötajaid | 502 (2020) [1] |
Üliõpilasi | umbes 7000 (2020) |
Bakalaureuseõppes | 4042 |
Magistriõppes | 2647 |
Doktoriõppes | 308 |
Asukoht | Tallinn |
Ülikoolilinnak | Narva maantee 25, 27 ja 29, Uus-Sadama 5 |
Ühendused | EUA |
![]() |
2019. aastast on ülikoolil kuus instituuti ja Haapsalu kolledž.
Tallinna Ülikoolis on 116 õppekava (43 bakalaureuse-, 59 magistri- ja 14 doktoriõppekava, sh 20 ingliskeelset õppekava).
Ülikooli tunnuslause on "Tallinna Ülikool – targa eluviisi eestvedaja". Peamised valdkonnad on haridusuuendus, terve ja jätkusuutlik eluviis, kultuurilised kompetentsid, ühiskond ja avatud valitsemine ning digi- ja meediakultuur.
Tallinna Ülikooli rektor on alates 17. maist 2021 Tõnu Viik.
Ülikool arvudes
muuda- Üliõpilasi (2020. aasta lõpu seisuga) umbes 7000,
- neist bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes 4042,
- magistriõppes 2647,
- doktoriõppes 308.
- Välisülipilasi on 13%.
- Töötajaid 968,
- neist akadeemilisi 502,
- Välisõppejõudude ja teadustöötajate osakaal akadeemilises personalis 13%
- Õppekavasid 116
- Akadeemilisi üksusi 7
Teadustegevus
muudaStruktuur
muuda1. septembrist 2015 jõustunud struktuurireformiga kuulub Tallinna Ülikooli kuus suuremat instituuti ja kaks regionaalset kolledžit.[2]
- Instituudid:
- Kolledž:
Lisaks kuuluvad ülikooli struktuuri:
- Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
- Tallinna Ülikooli Kirjastus
- Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum
- Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
- Tallinna Ülikooli muuseum
- Juri Lotmani semiootikavaramu
- Üliõpilaskond[viide?]
Instituutides tegutsevad ka teadus- ja arenduskeskused. Viimaste hulka kuuluvad maastiku ja kultuuri; ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo; ökoloogia; rahvusvaheliste sotsiaaluuringute; Eesti demograafia; haridustehnoloogia; haridusinnovatsiooni ning BFMi tehnika-ja tootmiskeskused. Haapsalu kolledži juures tegutseb Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus.
Ülikooli juures töötab ka viis interdistsiplinaarsest tippkeskust: haridusuuenduse, käitumis- ja neuroteaduste, eluteeuuringute, kultuuridevaheliste uuringute ning meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus.
Rahvusvaheline tegevus
muudaLigi 400 partnerülikoolist koosnev võrgustik võimaldab rahvusvahelist koostööd teha nii üliõpilastel kui ka õppejõududel.
TLÜ on ka nelja rahvusvahelise koostöövõrgustiku – UNICA, EUA, BUP ja Magna Charta Universitatum – liige.
Ülikoolilt ühiskonnale suunatud tegevusi edendab[viide?] ning partnerlussuhteid arendab[viide?] avatud akadeemia[viide?].
Kultuur ja sport
muudaTallinna Ülikoolil on oma sümfooniaorkester, meeskoor, naiskoor, BFMi segakoor, tantsuansambel Soveldaja ja vokaalansambel Vox Nova.
Spordis esindavad ülikooli mitu korda Eesti meistriks tulnud korvpallinaiskond, võrkpallinaiskond ja võrkpallimeeskond. Ülikool toetab ka meistriliiga korvpallimeeskonda TLÜ/Kalev.
- Vaata ka: FCF Tallinna Ülikool
Ajalugu
muudaTallinna Ülikool asutati 2005. aastal, aga selle juured ulatuvad aastasse 1919, mil pandi alus Tallinna Pedagoogikaülikooli eelkäijale, Tallinna Õpetajate Seminarile.
Seminarist moodustati 1928. aastal Vene tänav 31 hoones tegutsenud Tallinna Pedagoogium, mis koolireformi käigus nimetati 1937. aastal Tallinna Õpetajate Seminariks. Tallinna Ülikooli kõige vanem hoone Narva maantee 25 ehitati 1938. aastal Riiklikuks Inglise Kolledžiks ning see on muinsuskaitse all. Maja on hästi säilinud 1930ndate lõpule iseloomuliku arhitektuuriga hoone (arhitektid Alar Kotli ja Erika Nõva). 1947. aastal alustas ümberkorralduste tulemusena Tallinna Õpetajate Instituut, mis 1952. aastal nimetati ümber Tallinna Pedagoogiliseks Instituudiks. 1955. aastal anti õppeasutusele Eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde nimi.
Taasiseseisvumisaja muutustes kujunes õppeasutusest 1992. aastal Tallinna Pedagoogikaülikool.
Tallinna Ülikooli ajaloos on tähtis koht ka Eesti Teaduste Akadeemia ökoloogia instituudil, Eesti Teaduste Akadeemia rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudil, Eesti Kõrgkoolidevahelisel Demouuringute Keskusel, Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumil, Eesti Akadeemilisel Raamatukogul, Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituudil, Eesti Humanitaarinstituudil, Audentese ülikooli meediateaduskonnal, Eesti Tuleviku-uuringute Instituudil, Akadeemia Nordil ning Tallinna Pedagoogilisel Seminaril.
Rektorid
muudaTallinna Õpetajate Seminar
muuda- 1919 Villem Nano
- 1919–1925Hans Roos
Tallinna Pedagoogium
muuda- 1925–1937August Kuks
Tallinna Õpetajate Seminar
muuda- 1937–1939Elmar Etverk
- 1939–1943Meinhard Meiusi
- 1943–1944Elmar Etverk
- 1944–1947Ants Selmet
Tallinna Õpetajate Instituut
muuda- 1947–1951Kristjan Kure
Tallinna Pedagoogiline Instituut
muuda- 1951–1960Karl Prinkman
- 1960–1968Arnold Koop
- 1968–1973Johannes Jakobson
- 1973–1979Kalev Koger
- 1979–1992Rein Virkus
Tallinna Pedagoogikaülikool, Tallinna Ülikool
muuda- 1992–1995 Talis Bachmann
- 1996–2001 Mait Arvisto
- 2001–2006 Mati Heidmets
- 2006–2011 Rein Raud
- 2011–2020 Tiit Land
- 2020–2021 Priit Reiska (kohusetäitja)[3]
- 2021– Tõnu Viik
Linnak
muudaTallinna Ülikooli linnak asub Tallinnas Narva maanteel. Kampuse majadel on ladinakeelsed nimed: Terra, Astra, Mare, Nova, Silva ja Vita. TLÜ ühiselamud asuvad Räägu, Västriku ja Karu tänavas.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Ülikool arvudes". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. november 2013. Vaadatud 9. novembril 2013.
- ↑ Tlu.ee Tallinna Ülikoolis lõppesid suured muudatused, 01.09.2015[alaline kõdulink]
- ↑ Tallinna Ülikooli juhib Priit Reiska
Välislingid
muuda![]() | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna Ülikool |
![]() | Tsitaadid Vikitsitaatides: Tallinna Ülikool |