13. märts

Eestis muuda

• 1806 – Tartus hakkas ilmuma esimene eestikeelne ajaleht Tarto maa rahva Näddali-Leht.^[1]
• 1878 – avati vene õppekeelega Tartu II Õpetajate Seminar.^[2]
• 1911 – Narvas asutati karskusselts Võitleja.^[3]
• 1920 – Tallinnas sõlmiti esimesed kodanlikud abielud: Hugo Reiman abiellus Hilda Eichenbaumiga ja Anton Hansen Käthe Veltmaniga.^[4]
• 1921 – Aggio Bachmanni juhitud harrastusnäitlejatest koosnev Hommikteater andis esimese etenduse.^[1]
• 1926 – toimus 1. ajakirjanike ball.
• 1932 – Türil peeti Eesti esimene 50 km suusamaraton, mille võitis Reinhold Niilov.^[3]
• 1932 – Stockholmis toimus esimest korda maadluse nelikmaavõistlus, kus osalesid Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Ungari. Eesti jäi viimaseks.^[3]
• 1933 – Soome politseile anti üle Eestisse põgenenud lapualane Paavo Eerolainen.
• 1946 – Võrumaal hõivasid metsavennad Osula asula ja selle käigus tekkis kokkupõrge nõukogudemeelsetega.^[1] Kokku tapeti Osulas ja Sulbil 13 nõukogude aktivisti ja nende perekonnaliiget.^[5]
• 1951 – Tallinnas hukati sõjaväetribunali otsuse põhjal metsavend Ants Kaljurand (Hirmus Ants) koos oma kaaslaste Arved Pildi ja Juhan Metsäärega.
• 1980 – Tartus arreteeriti Jüri Kukk.^[6]

Maailmas muuda

• 1781 – harrastusastronoom Wilhelm Herschel avastas Uraani.
• 1809 – peale Soome kaotamist Vene-Rootsi sõjas ning Neljanda koalitsiooni sõjas Prantsuse vägedele Pommerni loovutamist kukutati Rootsi kuningas Gustav IV Adolf ohvitseride vandenõuga troonilt ning vangistati Gripsholmi lossi.
• 1848 – üliõpilaste meeleavaldusega algas märtsirevolutsioon Austrias. Veel samal õhtul astus Austria riigikantsler vürst Metternich tagasi ja pages Londonisse.
• 1881 – põrandaaluse organisatsiooni Narodnaja Volja liige Ignacy Hryniewiecki tappis isevalmistatud pommi abil Venemaa keisri Aleksander II.
• 1921 – kuulutati välja sõltumatu Mongoolia monarhia eesotsas bogdogeegeniga. Riigi tegelikuks valitsejaks sai parun Roman Ungern von Sternberg, tema diktatuur kestis kuus kuud.
• 1933 – Joseph Goebbels sai Saksamaa rahvahariduse- ja propagandaministriks.^[7]
• 1940 – Moskva rahulepinguga lõpetati Talvesõda. Soome pidi Nõukogude Liidule loovutama üle 10% oma aladest,
• 1954 – loodi KGB – NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee.
• 1979 – Grenadal tuli veretu riigipöörde tulemusel võimule Maurice Bishopi juhitud marksistlik-leninistlik valitsus.
• 1988 – ajalehes Sovetskaja Rossija ilmus Leningradi keemiaõppejõu Nina Andrejeva artikkel "Ma ei või taganeda põhimõtetest" ("Не могу поступаться принципами"), milles kutsuti üles seadma kindlaid tõkkeid perestroikapoliitikale ja ühiskonna demokratiseerimisprotsessile.^[8]
• 1988 – Jaapanis avati Seikani tunnel Honshū ja Hokkaidō saarte vahel.

 Pikemalt artiklis Sündinud 13. märtsil

• 1720 – Charles Bonnet, šveitsi loodusteadlane ja filosoof
• 1733 – Joseph Priestley, inglise keemik
• 1838 – Raffaello Giovagnoli, itaalia kirjanik
• 1845 – Jan Niecisław Baudouin de Courtenay, poola keeleteadlane
• 1888 – Anton Makarenko, pedagoog ja kirjanik
• 1891 – Nikolai Konrad, vene ajaloolane
• 1900 – Giórgos Seféris, kreeka luuletaja
• 1907 – Mircea Eliade, rumeenia usundiloolane
• 1911 – Ron Hubbard, saientoloogia rajaja
• 1913 – Paul Grice, briti filosoof
• 1913 – Sergei Mihhalkov, vene kirjanik
• 1918 – Grigori Pomerants, Venemaa kulturoloog
• 1920 – Feohhari Kessidi, filosoofiaajaloolane
• 1925 – Helju Mikkel, eesti rahvatantsupedagoog
• 1937 – Vladimir Makanin, vene kirjanik
• 1940 – Andres Ehin, eesti kirjanik
• 1940 – Tiit Made, Eesti majandusteadlane ja poliitik
• 1940 – Jaan-Mati Punning, eesti ökoloog
• 1941 – Ülo Vilimaa, eesti koreograaf
• 1944 – Igor Kio, vene mustkunstnik
• 1945 – Anatoli Fomenko, vene matemaatik ja ajaloolane
• 1953 – Silver Vahtre, eesti graafik ja disainer
• 1961 – Aivar Riisalu, eesti laulja, poliitik ja ettevõtja
• 1969 – Imre Sooäär, Eesti poliitik
• 1975 – Indrek Raadik, eesti laulja
• 1980 – Paavo Nõgene, eesti teatritegelane
• 1988 – Jane Trepp, eesti ujuja

 Pikemalt artiklis Surnud 13. märtsil

• 1881 – Aleksander II, Venemaa keiser
• 1912 – Hugo Treffner, eesti koolijuht ja haridustegelane
• 1915 – Sergei Witte, Venemaa poliitik
• 1952 – Evald Oldekop, eesti hüdroloog ja bioloogiafilosoof
• 1953 – Johan Laidoner, Eesti sõjaväelane ja riigitegelane, kindral
• 1957 – Anna Haava, eesti luuletaja ja tõlkija
• 1975 – Ivo Andrić, horvaadi kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1961
• 1996 – Krzysztof Kieślowski, poola filmirežissöör ja stsenarist
• 1999 – Garson Kanin, ameerika režissöör, lavastaja ja kirjanik
• 2006 – Olimar Kallas, eesti karikaturist ja raamatugraafik
• 2006 – Ülo Tootsen, eesti ajakirjanik
• 2020 – Mart Ummelas, eesti ajakirjanik

• ...

• Tallinna maksimumtemperatuur +10,4 °C (2014)
• Tallinna miinimumtemperatuur –23,0 °C (1942)
• Tartu maksimumtemperatuur +11,6 °C (2014)
• Tartu miinimumtemperatuur –23,7 °C (1866)