Triviaalnimetus

Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. See nimetus ei ole tuletatud vastavalt kehtivatele keemianomenklatuurireeglitele, nagu näiteks IUPACi nomenklatuur keemias. Triviaalnimetusi kasutatakse, kuna nende süsteemsed vasted oleksid igapäevases kasutuses liiga ebamugavad. Mitmed triviaalnimetused on välja kujunenud ajalooliselt juba enne süsteemsete nimetuste väljatöötamist. Triviaalnimetusi kasutatakse tihti kõnekeeles, aga mõningaid üldtunnustatuid isegi teaduspublikatsioonides nagu näiteks sidrunhape (2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape) või potas (kaaliumkarbonaat) jm.

Triviaalnimetuste hulka tuleks arvata ka laiema kasutuse (paljud ka teaduskirjanduses) saanud lühendid. Näiteks mõned keemias levinud lühendid: ATP – adenosiintrifosfaat, DMF – N,N-dimetüülformamiid, UV – ultraviolett, Ph – fenüülrühm jt.

Eesliited keemias

Pikemalt artiklis Asendusrühm

primaarne, sekundaarne, tertsiaarne and kvaternaarne süsiniku aatom

Keemiliste ainete triviaalnimetustes kasutatakse kindla tähendusega eesliiteid, mis iseloomustavad süsinikuskeleti hargnemist või asendusrühmade vastastikust asendit molekulis.

n- (normaalne) ja prim- (primaarne) tähendab, et hargnemist ei esine; need eesliited jäetakse tavaliselt ära
s- ehk sek- – sekundaarne süsinikuaatom
t- ehk tert- – tertsiaarne süsinikuaatom
i- ehk iso- – kaks metüülrühma süsinikuskeleti otsas (CH₃)₂CH– (võrdle isoalkeen)
c- ehk tsüklo- – viitab tsüklilisele rühmale

Tihti kasutatakse asendusrühma reaktsioonitsentrist või aktiivsest tsentrist (tähistatud C*) kauguse märkimiseks kreeka tähestiku tähti. Loendamist alustatakse reaktsioonitsentris olevast süsinikuaatomist, millega on seotud α-asendusrühm ja edasi järgmiste süsinikuaatomite juures on vastavalt β-, γ-, δ-, ε- jne asendusrühmad. Molekuli (makromolekuli) põhiahela "viimase" süsinikuaatomi juures olevat rühma tähistatakse ω:

C*R^α-CR^β-CR^γ-CR^δ-…-CR^ω

Näiteid

Orgaaniline keemia

allüülkloriid – 3-kloro-1-propeen
tert-amüülalkohol – 2-metüülbutan-2-ool
askorbiinhape ehk vitamiin C – (R)-3,4-dihüdroksü-5-(S)-1,2-dihüdroksüetüül)furaan-2(5H)-oon
farnesool – 3,7,11-trimetüül-2,6,10-dodekatrieen-1-ool
geraniool – 3,7-dimetüül-2,6-oktadien-1-ool
isopropüülalkohol – propaan-2-ool
kaneelaldehüüd – 3-fenüül-2-propeen-1-aal
karboolhape – fenool
kofeiin – 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)-dioon
kolesterool – 10,13-dimetüül-17-(6-metüülheptaan-2-üül)-2,3,4,7,8,9,11,12,14,15,16,17-dodekahüdro-1H-tsüklopenta[a]fenantreen-3-ool
kloroform – triklorometaan
prenool – 3-metüül-2-buteen-1-ool
sidrunhape – 2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape
tsitraal ehk geraniaal – 3,7-dimetüül-2,6-oktadienaal
Karboksüülhapete triviaalnimetusi vaata artiklist Karboksüülhapped
Allüülsete ühendite triviaalnimetusi vaata artiklist Allüülsed ühendid

Biokeemia

Aminohapped:

glütsiin (Gly ehk G)
seriin (Ser ehk S)
türosiin (Tyr ehk Y)

Anorgaaniline keemia

kaltsineeritud sooda – naatriumkarbonaat
kustutamata lubi – kaltsiumoksiid
kustutatud lubi – kaltsiumhüdroksiid
potas – kaaliumkarbonaat
salpeeter – kaaliumnitraat
seebikivi – naatriumhüdroksiid
söögisool – naatriumkloriid
soolhape – vesinikkloriidhape
söögisooda – naatriumvesinikkarbonaat
vesi – vesinikoksiid, divesinikmonooksiid

Bioloogia

harilik kuusk – Picea abies
piimhappebakter – Lactobacillales
põhjapõder – Rangifer tarandus

Vaata ka

IUPACi nomenklatuur