Portaal:Nõmme

Liiva–Vääna raudtee oli 22 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee Liiva ja Vääna raudteejaamade vahel. Raudtee oli kasutusel 1913-1959, lõik Liiva ja Nõmme-Väikse vahel (Liiva–Nõmme-Väikse raudtee) kuni 1971. Raudteel liikusid Tallinna–Vääna reisirongid. Raudtee rööbaste vahekaugus oli 750 mm.

Tänaseks on säilinud Rahumäe viadukt, Nõmme-Väikse ringdepoo ja mõned jaamahooned (Liiva, Kalmistu jt.). Loe edasi ...

Nõmme vaateplatvorm vaatega Tallinna linnale.

• 1872 – 15. juunil avati liikluseks raudteepeatus "Peatus Seitsmendal Verstal", tänane Nõmme raudteepeatus.
• 1940 – 4. juunil valitakse esimene linna aukodanik - kunstnik Kristjan Raud.
• 1948 – 18. juunil muudetakse Nõmme rajooni piire. Nõmmega ühendatakse Järve ja osa Tondist.
• 1956 – 16. juunil likvideeritakse Nõmme rajoon.
• 1959 – 1. juunil lõpetakse reisijate vedu Liiva-Vääna raudteeliinil.
• 1992 – 14. juunil saab Nõmme linnaosa staatuse, alustab tööd Nõmme Haldusnõukogu.
• 1994 – 13. juunil saab Nõmme Keskkool (endine Tallinna 10. Keskkool) gümnaasiumi litsentsi.
• 2003 – 3. juunil suletakse Pääsküla prügila.

Legendi kohaselt olla Nikolai von Glehn öelnud 1873 aastal, kui ta jagas välja oma mõisa maadele esimese krundi: "Seie saagu lenn !"

Nõmme on endine halduslik omavalitsusüksus Harjumaal Tallinna edela suunal. XIX sajandi lõpul kujunes piirkond tallinlaste väljasõidukohaks. 1872. aastal asutati laiarööpmelise Tallinna–Keila raudtee ääres Nõmme raudteepeatus, mis soodustas Nõmme kasvu ning arengut. 1880 läks Nõmme administratiivselt Jälgimäe mõisalt Saue vallale. 1917. aastal sai alevi- ja 1926 linnaõigused. 29. juulil 1940 liideti Nõmme linn Tallinnaga. Täna kuulub halduslikult Nõmme linnaosa alla. Loe edasi ...