Oranje-Nassau dünastia

Oranje-Nassau dünastia (hollandi keeles Huis van Oranje-Nassau) on praegune Hollandi valitsejadünastia. Tegu on Nassau dünastia haruga, mis on mänginud Hollandi ja Euroopa poliitikas keskset rolli. Dünastia kerkis esile pärast seda, kui Oranje Willem hispaanlaste vastu mässama hakkas ning pärast kaheksakümneaastast sõda iseseisva Hollandi riigi rajas.

Oranje-Nassau dünastia
Huis van Oranje-Nassau
EmadünastiaNassau dünastia
RiikHolland, Suurbritannia, Iirimaa, Luksemburg, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Oranje Vürstiriik, Nassau Hertsogkond
EtümoloogiaOrange (Vaucluse), Prantsusmaa ja Nassau (Rheinland-Pfalz), Saksamaa
Algus1544 (480 aastat tagasi)
RajajaOranje Willem
Praegune peaWillem-Alexander
TiitlidMadalmaade kuningas
Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa kuningas
Ühendatud Madalmaade suveräänne vürst
Luksemburgi suurhertsog
Limburgi hertsog
Oranje vürst
Oranje-Nassau vürst
Nassau-Oranje-Fulda vürst
Nassau hertsog
Hollandi Vabariigi asehaldur
VõimulHollandis

Paljud Oranje-Nassau dünastia liikmed võtsid sõjast osa ning olid pärast sõda Hollandi Vabariigi asehalduri (stadhouder) ametis. Aastal 1815 sai Hollandi Vabariigist Oranje-Nassau juhtimisel kuningriik.

Dünastia tekkis aastal 1515, kui abiellusid Nassau-Breda Hendrik III ja Chalon-Oranje Claude. Nende poeg René päris oma ema vennalt Philibertilt Oranje Vürstiriigi. Rene oli esimene Nassau soost Oranje vürst ning oleks enda perenimeks võinud võtta "Oranje-Nassau", kui tema onu ei oleks testamendis käskinud tal kasutada nime "Chalon-Oranje". Rene suri aastal 1544 ning tema nõbu William päris kõik tema valdused. William I ehk Oranje Willem võttis enda perenimeks "Oranje-Nassau" ning asutas sellega Oranje-Nassau dünastia.

Vaata ka

muuda

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda