Nihkeelastsusmoodul

Nihkeealastsusmoodul seob omavahel nihkepinget ja nihkemoonet:

${\displaystyle G\ {\stackrel {\mathrm {def} }{=}}\ {\frac {\tau _{xy}}{\gamma _{xy}}}={\frac {F/A}{\Delta x/l}}={\frac {Fl}{A\Delta x}},}$

kus

${\displaystyle \tau _{xy}=F/A\,}$ = nihkepinge;

${\displaystyle F}$ on mõjuv jõud;

${\displaystyle A}$ on pindala, millele jõud mõjub;

${\displaystyle \gamma _{xy}}$ on nihkemoone; üldiselt ${\displaystyle \gamma _{xy}=\Delta x/l=\tan \theta }$ , mõnel juhul ka ${\displaystyle \gamma _{xy}=\theta }$ ;

${\displaystyle \Delta x}$ on põiknihe;

${\displaystyle l}$ on algpikkus.

Isotroopsete materjalide puhul on nihkeealastsusmoodul seotud normaalelastsusmooduliga ${\displaystyle E}$ ja Poissoni teguriga ${\displaystyle \nu }$ läbi valemi

${\displaystyle G={\frac {E}{2(1+\nu )}}}$ .

Metallidel ${\displaystyle G\approx 0,4E}$ .

• Elastsusmoodul
• Normaalelastsusmoodul
• Poissoni tegur