Suguelundid
Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine. Suguelundites tekivad ja valmivad sugurakud. Kuna suguelundid on oma asukoha tõttu kuseelunditega tihedalt seotud, vaadeldakse neid anatoomilise tervikuna.
Mehe suguelundid muuda
Pikemalt artiklis Mehe suguelundid
Mehe sisesuguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid on suguti ja munandikott.
Munandid (testis) on mehe sugunäärmed, milles tekivad mehe sugurakud – spermid – ja produtseeritakse meessuguhormoone. Munandid on ploomikujulised pisut lamendunud paariselundid, mis paiknevad kõhuõõnest väljaspool munandikotis ja on teineteisest eraldatud munandikoti-vaheseinaga. Munandis paiknevates seemnetorukestes toimub meessugurakkude ehk spermide areng, seemnetorukeste vahemikkudes aga produtseerivad näärmerakud meessuguhormooni.
Naise suguelundid muuda
- Pikemalt artiklis Naise suguelundid
Naise sisesuguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Välissuguelundid on häbemekink, kõdisti, suured häbememokad ja väikesed häbememokad, mida koos nimetatakse häbemeks.
Vaata ka muuda
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Suguorgan |