Siid
 | See artikkel räägib materjalist; filmi kohta vaata artiklit Siid (film) |
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2009) |
Siid on looduslik valguline kiud, mida saadakse siidiliblika (Bombyx mori) vastse kookoni lahtikerimisel ja millest kedratakse niiti siidkangaste kudumiseks. Siidist valmistatakse niite, tikkimislõngu, paelu, laias valikus luksuslikke rõivakangaid ja sisustustekstiile.
Omadused muuda
Kookonis on kuni 4000 meetrit kiudu, millest umbes 1000 m on väärtuslik. Siid on kerge kiud, hõlpsasti värvitav, kauni läikega, nahasõbralik ja ilma staatilise elektrita. Ta on väga hea soojusisolaator, tundub kehal jahedana ja ei põhjusta higistamist. Talvel tundub siidrõivas soe ja suvel jahe.
Siidikiud on tugev, võrreldes lambavillaga on ta sama kiuläbimõõdu juures kolm korda tugevam. Siidi tõmbetugevus on kuivalt 45 cN/tex ja märjalt 41 cN/tex.Siid suudab imada niiskust umbes 25% omaenda kaalust, ilma et ta tunduks niiske.
Siid tõrjub mustust ja on kergesti pestav. Kuid siidikiud ei talu higi ja päikesevalgust. Higiga kokkupuude ja otsene päikesevalgus muudavad siidi rabedaks. Deodorandid ja lõhnaveed võivad jätta siidile püsivaid plekke.
Ajaloost muuda
Enne paberi leiutamist oli siid Hiinas põhiline kirjutusmaterjal.
Kangad muuda
Vastkootud siidkangas vabastatakse keetmise teel liimainest seritsiinist, siis tuleb esile siidi läige. Liiga kerget siidkangast töödeldakse raskemaks muutmiseks metallisooladega, nii töödeldud kangale on omane "siidikahin". Samas sooladega töötlemine vähendab siidi kulumiskindlust.
Reeglina siidist valmistatud kangad on habutai, šifoon, taft, krepdešiin, dupioni, toorsiidkangas (noil), honan, šantung, tussar ja charmeuse. Metall- ja siidlõngadest kootud kangad on siidbrokaat ja lamee.
Vaata ka muuda
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Siid |