Piparmünt
Piparmünt (Mentha × piperita) on huulõieliste sugukonna mündi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, vesimündi (Mentha aquatiaca) ja rohemündi (Mentha spicata) hübriid.
| Piparmünt | |
|---|---|
 Piparmünt | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Taimed Plantae |
| Hõimkond | Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts | Iminõgeselaadsed Lamiales |
| Sugukond | Huulõielised Lamiaceae |
| Perekond | Münt Mentha |
| Binaarne nimetus | |
| Mentha × piperita L. | |
| Sünonüümid | |
| |
Nimetus muuda
Piparmündi nimetuse esimene pool tuleneb sanskritikeelsest pika pipra (Piper longum) nimetusest pippali (पिप्पलि, पिप्पली).[1]
Nimetuse teine pool on tõenäoliselt tuletis ladinakeelsest nimetusest mentha või menta, mis on omakorda laenatud kreekakeelsest sõnast minthe (μίνθη), mentea (μέντηα) või minte (μίντη), mille tähendust täpselt ei teata. Kindel on see, et nimetust mintha tunti juba Mükeenes.[2]
Piparmünti on rahvapäraselt nimetatud vehvermintsiks.
Päritolu muuda
Piparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid, mis on saadud 1696 Inglismaal looduslike liikide ristamisel. Inglismaalt levis piparmündi kasvatamine Euroopasse ja Aafrikasse. Tänapäeval leiab piparmünti metsistununa Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Morfoloogia muuda
Taim on 30–60 cm kõrgune, soodsal kasvukohal võib kasvada ka 80 cm kõrguseks. Kandiline vars püstine, peaaegu paljas. Lehed piklikud või süstjad, paljad, mõnikord alumisel pinnal roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Tavaliselt tumerohelised, kuid mõnikord värvuvad punakaks. Leherootsud 6–8 mm pikad.
Paljunemine muuda
Piparmündil meie tingimustes reeglina seemned ei valmi ja kui valmivadki, ei anna vanematega sarnaseid järglasi. Paljuneb maa-aluste võsunditega.
Kasvatamine muuda
Vajab kerges varjus, niisket, huumusrikast, umbrohupuhast kasvukohta.
Piparmündi levinuimad teisendid on valge piparmünt (Mentha × piperita f. pallescens) ja belgia piparmünt (Mentha × piperita var. ouweneelii) ning vorm must piparmünt (Mentha × piperita var. piperita). Just viimane on tõenäoliselt Inglismaal sündinud originaalhübriid. Tuntakse tänapäeval 'Black Mitchami' nime all. Mustaks piparmündiks kutsutakse seda vormi taime tumevioletsete varte tõttu. Tumeda värvuse annab taimele antotsüaniin. Hilisemad teisendid antotsüaniini ei sisalda ja sellest ka nimetus "valge piparmünt".[2]
Tuntakse ka hulgaliselt sorte: 'Candymint', 'Citrata' (bergamoti lõhnaline), 'Lime Mint' (lehed laimilõhnalised), 'Chocolate Mint'.
Aretatud on ka dekoratiivsorte, näiteks 'Variegata' (lehed rohelise ja kahvatukollase kirjud) ja 'Crispa' (käharalehine).
Kasutamine muuda
Pikemalt artiklis Piparmündiõli
Piparmündilehtedest valmistatud tee ja tinktuur mõjuvad valu vaigistavalt, vähendavad iiveldust ning gaaside teket.
Kulinaarias on piparmündilehed kasutusel erinevate roogade (eriti magustoitude) maitsestamisel.
Sobib ka püsilillepeenras ilutaimena kasvatamiseks.
|
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Viited muuda
- ↑ Long Pepper (Piper longum L. and Piper retrofractum Vahl)
- ↑ 2,0 2,1 Peppermint (Mentha piperita L.)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 9.01.2011.
Välislingid muuda
- Piparmünt andmebaasis eElurikkus
