Koobas
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) |
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Koobas on maa-alune looduslik või inimtekkeline tühemik. Enamasti loetakse koopaiks vaid neid maa-aluseid tühemikke, mis on nii suured, et sinna saab siseneda inimene.
.jpg)
Koopad tekivad geoloogiliste protsesside tagajärjel. Enamik koopaid on lubjakivi happelises põhjavees lahustumise tagajärjel tekkinud karstikoopad. Liivakivides esinevad koopad tekivad sufosiooniliselt ehk siis, kui põhjavesi liivateri kaasa viies kivimisse tühemikke tekitab. Koopaid esineb ka rannikuil, kus lainete abradeeriv tegevus tekitab murrutuskulpaid. Vulkaanilistes piirkondades võivad esineda basaldist seintega laavatunnelid. Liustiku sulamise tõttu võivad tekkida liustikusisesed koopad.
Koobaste uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse speleoloogiaks.
Elustik muuda
Pikemalt artiklis Koopaelustik
Koobaste elustik on alati liigivaene, kui välja arvata koopasuu, kuhu vahel langeb päikesevalgus. Kaugemal ei saa valguse puudumise tõttu toimuda fotosüntees ja sellepärast seal rohelisi taimi ei kasva. Sellegipoolest elavad mitmed loomaliigid koobastes ja isegi eelistavad neid teistele kohtadele.
Tüüpilised koopaloomad on käsitiivalised, kes kasutavad koopaid nii igapäevasteks puhkepaikadena kui ka talvitumiseks. Kajalokatsioonivõime tõttu suudavad nahkhiired lennata kõige kaugematesse, eraldatumatesse ja raskemini ligipääsetavatesse koopasoppidesse, orienteerudes käigustikus, isegi labürintides, suurepäraselt.
Lisaks nahkhiirtele elavad koobastes mõned putukaliigid, ämblikud (Neoleptoneta myopica), vähid, krevetid (Palaemonias alabamae), salamandrid ja kalad (Amblyopsidae). Koobastes elavad liigid on kohastunud eluks täielikus pimeduses ja kaotanud nägemise. Sageli on need liigid väga haruldased, endeemsed.
Koopad Päikesesüsteemis muuda
Koopaid muuda
Eestis muuda
- Allikukivi koopad
- Aruküla koopad
- Emalätte koobas
- Helme koopad
- Ilmandu koobas
- Koorküla koopad
- Koplipera koobas
- Kuimetsa Iida urked
- Kuradikoobas
- Lopa koobas
- Matu koobas
- Neitsikoobas
- Piusa koopad
- Tori põrgu
- Viimsi Kuradikoobas
- Virulase koobas
Välismaal muuda
Maailma sügavamad koopad[1] muuda
| Koobas | Sügavus, m | Pikkus, m | Asukoht | |
|---|---|---|---|---|
| 1 | Kruberi | –2191[2] | 13 232 | Abhaasia, Gruusia |
| 2 | Snežnaja | -1753[3] | 24 080 | Abhaasia, Gruusia |
| 3 | Lamprechtsofen | -1632 | 50 000 | Austria |
| 4 | Mirolda | -1626 | 13 000 | Prantsusmaa |
| 5 | Gouffre Jean-Bernard | -1602 | 20 536 | Prantsusmaa |
| 6 | Torca Del Cerro | -1589 | 7060 | Hispaania |
| 7 | Sarma | -1543 | 6370 | Abhaasia, Gruusia |
| 8 | Pantjuhhinskaja | -1508 | 5530 | Abhaasia, Gruusia |
| 9 | Sima de la Cornisa | -1507 | 6445 | Hispaania |
| 10 | Čehi 2 | -1502 | 5291 | Sloveenia |
Maailma pikimad koopad[4] muuda
| Koobas | Pikkus, m | Sügavus, m | Asukoht | |
|---|---|---|---|---|
| 1 | Mammutikoobas | 590 629 | -115 | USA |
| 2 | Optimistitšeskaja | 230 140 | -15 | Ukraina |
| 3 | Jewel Cave | 225 405 | -193 | USA |
| 4 | Wind Cave | 208 651 | -197 | USA |
| 5 | Lechuguilla | 201 232 | -489 | USA |
| 6 | Hölloch | 194 511 | -939 | Šveits |
| 7 | Fisher Ridge koopad | 180 026 | -108 | USA |
| 8 | Ox Bel Ha koopad | 172 320 | -33 | Mehhiko |
| 9 | Sac Actuni koopad | 158 326 | -72 | Mehhiko |
| 10 | Siebenhengste-Hohgant-Höhle | 154 000 | -1340 | Šveits |
Vaata ka muuda
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Koobas |
Viited muuda
- ↑ "Worlds deepest caves, Compiled by: Bob Gulden". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2017. Vaadatud 3. juulil 2009.
- ↑ Cavers Mailing List № 10148, 25.09.2007
- ↑ Cavers Mailing List № 10132, 18.09.2007
- ↑ "Worlds longest caves, Compiled by: Bob Gulden". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuni 2019. Vaadatud 3. juulil 2009.