Afrikandrid
Afrikandrid ehk buurid (hollandi sõnast boer [buur] 'talupoeg') on Lõuna-Aafrika valged elanikud, kes räägivad afrikaani keelt ning on enamasti Hollandi või Prantsuse päritolu.
Lisaks Lõuna-Aafrika Vabariigile elab neid Namiibias ning vähemal hulgal ka Lesothos, Svaasimaal, Botswanas, Zimbabwes, Sambias, Malawis ja Mosambiigis.
Afrikandreid on hinnanguliselt 3,1 miljonit. Lõuna-Aafrika Vabariigi valgetest moodustavad nad umbes 60%.
Afrikandrid peavad Lõuna-Aafrikat oma kodumaaks, mistõttu nad ei soovi Aafrikast kaugete esivanemate kodumaale Euroopasse "tagasi minna". Nii Buuri sõdade kui ka hilisemate rassikonfliktide ajal on nad kaitsnud oma kultuuri ja õigust Aafrikas elada.
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 18 afrikandrit.
Ajalugu muuda
Afrikandrid on 1652. aastast alates Hea Lootuse neeme piirkonda elama asunud hollandlastest talupoegade ja käsitööliste järeltulijad. 17.–18. sajandil segunes nendega Saksamaalt ja Prantsusmaalt ümber asunuid (hugenotid). Nad asusid elama Kapimaale, kuhu Hollandi Ida-India Kompanii oli 1652 rajanud varustusjaama. Buurid elatusid peamiselt veisekasvatusest ja kaubandusest. Järgnenud poole sajandi jooksul kogunes neid Hollandi Kapi kolooniasse umbes 2000. Nad olid ranged kalvinistid ja pidasid end Jumalast väljavalituteks, kellel on õigus seda maad ja selle põliselanikke valitseda.
Aastal 1806 läks Kapi koloonia Suurbritannia valdusse. Peagi tekkis buuridel Briti võimudega konflikt. Aastatel 1835–1843 rändasid paljud buurid välja Natali ning teisele poole Oranje ja Vaali jõge, kus nad rajasid Transvaali ja Oranje Vabariigi ning teisi lühikest aega eksisteerinud riike. Nendes riikides kehtis range rassieraldus. Inglise-Buuri sõja (1899–1902) tagajärjel kaotasid need riigid iseseisvuse. Rassieraldusideoloogia säilitas afrikandrite tugeva toetuse ning selle alusel kujunes välja apartheidipoliitika, mida viis ellu Lõuna-Aafrika Vabariigis 1948–1994 võimul olnud Lõuna-Aafrika Rahvuslik Partei, kus domineerisid afrikandrid.