Peeter Kaldur (sündinud 20. mail 1954 Viljandis) on eesti luterlik vaimulik.
Ta lõpetas 1972. aastal Nõo Keskkooli ning astus samal aastal Tartu Riiklikku Ülikooli matemaatikat õppima. Aastal 1973 viibis vanglas seoses katsega ületada ebaseaduslikult Nõukogude Liidu – Türgi piiri (Armeenia NSV-s). [1]
Aastal 1974 asus Kaldur õppima EELK Usuteaduse Instituuti, mille lõpetas 1980. aastal. Ordineeriti 22. veebruaril 1978 aseõpetajaks (õpetaja õigused sai aastal 1980, pärast instituudi lõpetamist).
Ta oli aastal 1978 Laiuse Jüri ja Palamuse Püha Bartholomeuse koguduse õpetaja.
Aastatel 1978–1980 teenis ta Nõukogude Armees.
Aastail 1980–2024 oli Kaldur Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja. Lisaks hooldas ta aastatel 1981–1988 Iisaku, 1990–1993 Pühajõe, 1993–1997 Narva Aleksandri ja Narva-Jõesuu Niguliste ning 1994–1997 Viru-Jaagupi ja Tudu kogudust.
Ta oli aastatel 1992–1995 ja 2011–2015 EELK Viru praostkonna praost. [2]
Ta on tegelenud Peterburi Jaani kiriku taastamisküsimustega ning oli aastatel 1998–2004 Peterburi Jaani koguduse hooldajaõpetaja.
Peeter Kaldur oli Eesti Kongressi liige. Ta kuulub aastast 2001 erakonda Isamaa.
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 7 (Ida-Virumaa) 32 häält ning ei osutunud valituks.
Ta on abielus ning kahe poja ja kahe tütre isa, vanem poeg Marko on publitsist ja ajakirjanik.
